Haiglaid ähvardab radioaktiivse isotoobi puudus
Keemiliste elementide tabelis seisab 43. kohal tehneetsium. Selle radioaktiivset isotoopi tehneetsium-99m (Tc-99m) kasutatakse radioloogias südameuuringutel ja otsitakse luudest ja lümfisüsteemist vähisiirdeid. Rinnavähi diagnoosimiseks kasutab seda ka Tartu ülikooli kliinikum. Viimase viie aasta jooksul on maailma haiglatel olnud mitu kordi raskusi vajaliku tehneetsiumi hankimisega. Tc-99m teeb kasulikuks selle lühike eluiga. Isotoobi poolestusaeg on 6 tundi. See lubab uuringu ajal haigele anda võimalikult väikese kiirgusdoosi. Kiire lagunemisaeg on samal ajal ka väga tülikas, sest ainet pole võimalik pikemaks ajaks varuda. Tehneetsiumi tootmine on pikk protsess. Kõigepealt on vaja uraani, mida pommitatakse tuumareaktoris neutronitega. See muundub molübdeeni isotoopideks. Osad neist hakkab aeglaselt tehneetsiumiks lagunema. Meditsiiniasutused kasutavadki enamasti isotoopi molübdeen-99, millest kogutakse vajalikku tehneetsiumi. 90 protsenti kogu maailmas vajaminevast tehneetsiumist pärineb viies tuumareaktorist, mis on ehitatud üle poole sajandi tagasi. 2007. aastast alates on seisakud nende töös takistanud mitu korda haiglate varustamist. Järjekordne tagasilöök tuli kuu aega tagasi, kirjutas ajakiri Nature. Siis pandi seisma Kanadas asuv Chalk Riveri reaktor ja kahe teise uurimisotstarbelise tuumajaama töö oli samuti häiritud. 1940ndatel ehitatud Chalk River toodab ligi kolmandiku maailma radioloogias kasutatavast tehneetsiumi toorainest. 2016. aastal see reaktor suletakse. Näiteks USA kasutab poole kõikidest radioloogilistest isotoopidest, kuid riigil endal pole ühtegi meditsiiniotstarbelist tuumajaama. USA poliitikuid nõuavad üha häälekamalt, et riik otsiks uusi võimalusi isotoopide tootmiseks. Lisaks soovivad ka teised riigid, et diagnostilisi aineid saaks toota ilma, et tekiks ohtlikke tuumajäätmeid.  Euroopasse, Austraaliasse ja Lõuna-Ameerikasse plaanitakse ehitada uusi reaktoreid, kuid need ei pruugi haiglate varustamist parandada. USA on terrorismiohu tõttu piiranud kvaliteetse rikastatud uraani müüki ning see tõstab tõenäoliselt tootmiskulusid. Seetõttu loodetakse, et tulevikus on suurematel haiglatel oma kiirendid, kus saab toota radioloogilisteks uuringuteks vajalikke aineid. Selleks sobib näiteks tsüklotron, kus suure kiirusega prootonite abil kiiritatakse molübdeeni ja tekib tehneetsium. Üks tsüklotron suudaks varustada haiglaid umbes 400 kilomeetri raadiuses, seda isotoobi ülilühikese eluea tõttu. Samuti töötavad füüsikud välja alternatiivseid lahendusi, mis aitaksid säilitada praegusi reaktoreid ja toodetud isotoopide turustusvõrku, kuid lubaksid töötada ilma tuumajäätmeteta. Näiteks on üks idee toota kiirendis raskest vesinikust ehk deuteeriumist triitiumit. Nii tekib väiksemal hulgal neutroneid ja kui need suunatakse tavapärasest vaesemasse uraanimaaki, tekib oluliselt vähem tuumajäätmeid.
