Kas neandertallased matsid surnuid?
Neandertallaste käitumine ja tavad olid tõenäoliselt sama keerukad kui tänapäevastel inimestel.  Meie sugulased kasutasid ravimtaimi ja armastasid end ehtida.  Lisaks matsid nad oma surnuid samamoodi, nagu meie seda teeme, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus.  1908. aastal leiti Prantsusmaa La Chapelle-aux-Saintsi koopast neandertallase luustik. See asus lohukohas ning leid pani arheoloogid arvama, et haua olid kaevanud moodsate inimeste eelkäijad. Kõhklejate arust oli leiukohta valesti tõlgendatud ja matmine ei pruukinud olla tahtlik. Vaidlused selle üle, kas neandertallased matsid oma lahkunuid või mitte, kestsid aastakümneid. 1999. aastal hakkas Prantsuse riikliku teadusuuringute keskuse uurija William Rendu koos Bordeaux´ülikooli ja erafirma Archéosphère arheoloogidega sama piirkonna koopaid läbi kaevama. Välitööd kestsid 13 aastat. Uurijad leidsid kahe lapse ja ühe täiskasvanud neandertallase luud ning hulgaliselt piisonite ja põhjapõtrade jäänuseid. Vaidlusi tekitanud luustiku leiukohast ei leitud ühtegi tööriista ega märke kaevamisest, seepärast palus Rendu abi geoloogidelt. Matusekohaks peetud lohu uurimine näitaski, et auk pole looduslik, vaid kindlasti käsitsi kaevatud.  Samuti uurisid arheoloogid uuesti 1908. aastal leitud luustikku. Võrreldes piirkonnast leitud sõraliste luudega oli neandertallase luudel vähem pragusid ja kulutusi, samuti puudusid seal loomahammaste jäljed.  Rendu kinnitusel viitab kõik sellele, et 50 000 aastat tagasi surnud neandertallane maeti kiiresti pärast surma. Kas matmisega kaasnesid ka mingid rituaalid või kaeti laip pinnasega puhtalt praktilistel põhjustel, seda ei tea. Kuid neandertallaste käitumine sarnanes tõenäoliselt tänapäevastele inimestele ja liik oli meile sarnasem, kui seni arvatakse. Nüüd tekib küsimus, mis juhtus neandertallaste kultuuriga? Kas see suri koos meie lihaseliste sugulastega välja või oleme sellest midagi endale haaranud, seda enam, et geeniuuringute põhjal on meie liik neandertallastega korduvalt ristunud ja oma edukuse eest võlgneme tänu nende geenijärjestustele. 
