Süvikud kubisevad elusolenditest
Hinnanguliselt ligi kuus protsenti kõikidest Maa elusolenditest elutseb sügaval merepõhjas või maakoorepragudes.  Lõuna-Aafrika kullakaevandustest on mikroobe leitud 3,2 kilomeetri sügavuselt ja paar aastat tagasi leiti sealt isegi hulkrakseid loomi. Üle kilomeetri sügavustes maakoorepragudes elutsevad ümarussid, kes söövad süvikumikroobe. Vastupidavaid olendeid leidub ka merepõhja kuumaveeallikate lõõrides, jää all ja mudavulkaanides. Bioloogid teavad neist liikidest ülimalt vähe. Sügavikest on raske proove võtta ja sealsed bakterid ei pruugi laboris kasvada. Hapniku- ja toidunappuses ja pimeduses elutsevad organismid pakuvad inimestele siiski suurt huvi. Nende uurimine annab aimu, kuidas võis tekkida elu Maal ning millised eluvormid võiksid elada teiste taevakehade karmides tingimustes. Erinevate USA ülikoolide koostöös käibki äärmuslike elupaikade elustiku "rahvaloendus"  projekt nimega Census of Deep Life.  Raskeid elutingimusi armastavaid liike otsivad mikrobioloogid genoomide süvasekveneerimisega  ühest proovist järjestatakse geene paralleelselt palju kordi järjest. Nii loodetakse üles leida võimalikult palju erinevaid sügavustes elutsevaid pisiolendeid. Oregoni osariigi ülikooli teadlane Rick Colwell esitles uurimisprojekti esimesi tulemusi Ameerika geofüüsika ühingu aastalõpukonverentsil. Uurija kinnitusel on süvikute elustik äärmiselt mitmekesine. Sealsed asukad on aeglase ainevahetusega ja nende paljunemine kulgeb samuti aeglases tempos. Karmidest tingimustest on praeguseks leitud 1292 bakteriperekonda ja 99 perekonda arhesid - ürgseid mikroobilaadseid olendeid, kel pole rakutuuma, kuid rakus leiduvad molekulid sarnanevad pigem päristuumsetele organismidele. 13 perekonda on olemas kõikides elupaigatüüpides  olgu selleks merepõhja kuumaveeallikas või süviku põhjas olev paks hapnikuvaene settekiht. Colwelli sõnul moodustuvad sügavustes omaette kooslused ja toiduahelad, millest inimesel aimugi pole. Kõrgemates veekihtides leidub tohutult planktonit ja hiilgevähid ehk krillid on toiduks paljudele kaladele ja vaaladele. Samamoodi leidub ka süvikutes liike, mille kadumine jätaks paljud teised liigid nälga.
