Kui palju vett on Maale sarnanevatel planeetidel?
Maailmaruumis on tohutu hulk planeete. Ainuüksi Linnutee galaktikas võib leiduda mitu miljardit elukõlbulikku taevakeha.  Maale sarnased Päikesesüsteemi-välised planeedid ehk super-Maad koosnevad tahketest kivimitest ja on enamasti ka kihilise ehitusega. Kui need asuvad oma tähest sobival kaugusel, leidub neil vedelat vett ja paljud võivad olla üleni veega kaetud. Nüüd avaldasid USA Northwesterni ülikooli astronoom Nicolas B. Cowan ja Chicago ülikooli geofüüsik Dorian Abbott uue mudeli, mille järgi võivad tektooniliselt aktiivsed super-Maad säilitada osa vett hoopis vahevöös. Sellistel planeetidel on nii ookeane kui mandreid ja Maale sarnasem ning stabiilsem kliima. Uurijad otsustasid oma simulatsioonis ühendada täheteaduse, geoloogia ja füüsika. Mudel põhineb oletusel, et Päikesesüsteemi-välised planeedid sarnanevad Maale ka selle poolest, et nende vahevöö ülemistes kihtides leidub vett.  Laamade liikumine suunab aeglaselt vett merepõhjast vahevöö kivimitesse. Seda mõjutavad raskusjõud ja ookeani põhjas valitsev rõhk. Kogukamatel planeetidel on ka need suuremad. Arvutuste kohaselt võib kogukas Maa-sarnane planeet sisaldada Maast kuni 80 korda rohkem vett, kuid osa selles pinnast on ikka vee alt väljas. Miks üldse sellise asja kallal pead murda? Cowani sõnul mõjutab mandrite suurus nii õhutemperatuuri kui niiskust ja avaldab mõju aineringele. Kui kauged taevakehad sarnanevad oma pinnamoelt meie planeedile, on suurem tõenäosus, et sealne ilmastik sarnaneb Maale ning sealt tasub otsida elusolendeid. Uurimus ilmus ajakirjas Astrophysical Journal.
