Kosmoses sündinud kärbsed on kidura tervisega
Pildil on kosmosesüstikus koorunud ja suguküpseks saanud äädikakärbes, kelle keha katab seeneniidistik. Kosmilised kasvutingimused muutsid looma immuunsüsteemi nii nõrgaks, et ta nakatus haigusesse, mille eest Maa peal kasvanud äädikakärbsed on kaitstud. Kosmoselennu immuunsust kahjustavale mõjule vihjavad pea kõik inimese immuunrakkudega tehtud katsed. USA Davise California ülikooli teadlased otsustasid uurida kosmoselennu mõju äädikakärbeste keha kaitsevõimele. Kärbeste munadel lasti kooruda nii kosmoses, tavalistes maistes tingimustes kui labori tsentrifuugis, kus tekitati tavatult suur raskusjõud. Kosmosesse lendasid putukate munad süstiku Discovery pardal. 12 päeva kestnud lennu jooksul koorusid munadest vastsed, kes said täiskasvanuks. Tagasi Maale jõudnud kärbsed nakatati bakterite ja seentega. Putukate immuunsüsteem sai hakkama mikroobirünnakuga, kuid vandus seennakkusele kohe alla. Seevastu Maal koorunud ja kasvanud putukad suutsid seenhaigusest terveneda.  Äädikakärbeste geenide võrdlemisel tuli välja, et immuunvastust kontrollivate geenide sisselülitamise muster oli Maal ja maailmaruumis koorunud kärbestel väga erinev.  Kosmosesse lennanud äädikakärbeste kehas hakkasid pärast nakatumist tööle ainult mõned immuunsusega seotud geenid ja nende keha kaitsevõime jäi nõrgaks.  Ootamatul kombel osutusid kõige vastupidavamaks tsentrifuugis koorunud kärbsed. Nad talusid seennakkust ka maistes tingimustes kasvanud kärbestest paremini.  Uurimuse autori Deborah Kimbrelli sõnul võib suurenenud raskusjõud parandada immuunvastust ja seda teadmist saab tulevikus kosmoselendudel ära kasutada. Kosmosejaama elanike tervise turgutamiseks võib sobida näiteks sama aparatuur, mida kasutatakse lennukipilootide treenimiseks. Nüüd on plaanis äädikakärbsed lennutada rahvusvahelisse kosmosejaama ja lasta seal elada mitmel putukapõlvkonnal. Nii saab näha, kui kehvaks muutub kosmoses sirguvate putukate järeltulijate tervis. Uurimus ilmus ajakirjas PLoS One.
