Maa sügavustes leidub meretäite kaupa vett
Maakera pind on pidevas muutumises. Vahevöös ringlevad kuumad kivimid panevad liikuma laamad, maakoor hävib ning tekib uuesti. Ookeanide põhjast jõuab vahevöö ülemistesse kihtidesse vett ja selle kogus võib olla kordades suurem seniarvatust, näitas ajakirjas Geology ilmunud uurimus.  Merevesi liigub sügavale ookeanipõhjas olevate lõhede ehk murrangute kaudu. Vee selline liikumine on teada juba pikka aega, kuid siiani jäi mõistatuseks, kui suurtes kogustes vett Maa sügavustesse transporditakse. Inglise Liverpooli ülikooli seismoloogid uurisid maavärinaid, mis tekivad maapinnast umbes 100 kilomeetri sügavusel. Need esinevad enamasti paari kilomeetri laiustes murranguvööndites. Seismilised lained liiguvad seal aeglaselt, sest vesi on eri kivimitega reageerinud ja moodustanud veerikka mineraalikihi. Osa vahevöösse jõudnud veest vabaneb, kui kivimid kuumenevad, ülejäänu seevastu liigub veel sügavamale Maavärina-andmestiku põhjal tehtud arvutused näitasid, et rohkelt vett sisaldav vahevöö kivimikiht on umbes 40 kilomeetri paksune. Mudel keskendus Jaapanile, kus Vaikse ookeani maakoor jahtudes pakseneb ja tungib Euraasia laama alla vahevöösse. Arvutuste põhjal on ainuüksi see piirkond viinud vahevöösse nii suurel hulgal vett, et see ületab maailmamere veehulga ligi neljakordselt. Mudel toetab teooriat, et Maa sees on peidus tohutu kogus vett. Kui saab selgeks, kui palju vett vahevöösse immitseb, on võimalik selgitada sealset soojuse liikumist ja aru saada, kuidas laamad kunagi liikuma hakkasid.  Samuti aitab see hinnata, kui palju vett võiks olla teistel planeetidel. Paljude Päikesesüsteemi-väliste planeetide vesi võib olla peidus taevakeha sügavates kihtides.
