Arheoloogid leidsid Iisraelist 300 000 aasta vanuse tuleaseme
Paks tuhahunnik ja söestunud loomaluud juhatasid Tel Avivi ülikooli ja Weizmanni instituudi arheoloogid 300 000 aasta vanuse tuleasemeni, kus tehti pika aja jooksul lõket ja küpsetati tulel toitu. Tel Avivist 12 kilomeetri kaugusel asuvas Qesemi koopas algasid arheoloogilised uuringud juba 2000. aastal. Juba siis leiti koopast põlenud loomaluid. Hiljem avastasid teadlased koopa keskelt puutuhka, milles oli luutükke. Tuhahunnikut ümbritsev pinnas oli samuti pidanud kuuma taluma. Tuha uurimine näitas, et selles oli palju mikroskoopilisi kihte, mis tekkisid lõkkeaseme pikaajalisel kasutamisel. Kolde juurest leidsid arheoloogid suurel hulgal ränikivist tööriistu, mida kasutati ilmselt liha lõikamiseks. Samuti oli seal põlenud loomaluid. Koopa nurkadest toidujäänuseid ega liharaiumisriistu ei leitud. Weizmanni instituudi arheoloogi Ruth Shahack-Grossi sõnul kinnitavad leiud, et toitu tehti vaid kindlas koopaosas. Sealsed asukad pidid olema piisavalt nutikad ja kultuursed, et tuld kasutada ja oma tegevusi plaanida. Tõenäoliselt oli Qesemi koobas laagripaik, kuhu mindi pärast jahiretke. Pole päris selge, kes seal küpsetatud lihaga maiustasid. Koopast leitud hammaste põhjal on iidseid asukaid peetud nii neandertallasteks kui moodsa inimese eelkäijateks. Samuti on selgusetu, millal inimese eellased tulega sõbraks said. Kõige vanemad teadaolevad lõkkeasemed on leitud Lõuna-Aafrikast, need pärinevad umbes miljoni aasta tagusest ajast. Hiljutise uurimuse kohaselt võis juba ligi 2 miljonit aastat tagasi elanud Homo erectus süüa küpsetatud toitu.  Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Archaeological Science.
