Uut tüüpi värvid ei pleegi kunagi
Loomariigis saavad paljud liigid kirevad kehakatted eriliste värvainetega, mis neelavad valikuliselt valgust. Linnusulgedel ja putukate kestadel võib värvus tekkida ka spetsiaalsete pigmentideta.  Need struktuurvärvuseks nimetatud toonid tekivad siis, kui valge valgus murdub erilistes soomustes, augukestes või vagudes. Nii tekivad eelkõige eredad metallihelgiga toonid. Sarnaseid pinnakatteid matkides saab luua tuhandeid uusi värvitoone, mis ei pleegi kunagi, näitasid Harvardi ülikooli materjaliteadlased. Vinothan Manoharan jäljendas Lõuna-Ameerika linnu kotinga sulgedes olevaid augukesi. Kotingad sillerdavad sinakalt ja see värvus püsib ka enam kui saja aasta vanustel topistel. Kotingasulgede rakkudes on pigmendi asemel tibatillukesed poorid, mis lubavad meie silma jõuda vaid sinisel valgusel. Kui suled pulbristada, siis värvus kaob. Samas saab sarnaste pooride loomisel panna suvalise materjali sinakalt helkima. Struktuuri matkimises pani uurija vees lahustatud nanoosakesed tibatillukestesse kapslitesse. Osakeste segu koosnes kahest polümeerist, mille murdumisnäitaja sarnanes veele. Kuivatamisel tõmbusid kapslid kokku ja osakesed liikusid üksteisele lähemale. Nendevaheline kaugus määraski tekkiva värvuse. Kokkusurumisel tekkisid üha uued toonid. Manoharani sõnul saab nii luua lõputult uusi värvitoone. Uute värvide järgi on vajadus olemas. Paljud sünteetilised värvid on mürgised. Looduslike värvide tootmine võib olla väga töömahukas ja loodusele kahjulik. Näiteks looduslik värvaine karmiin pärineb emaste kilptäide kehadest ja selle saamiseks peab hulk inimesi neid putukaid korjama ning töötlema. Struktuurvärvid on teadlase kinnitusel väga püsivad. Tavalised pigmendid neelavad ja peegeldavad valgust ning muutuvad ajapikku tuhmiks, sest materjal neelab osa energiat endasse. Mikrokapslite tekitatud värvus seevastu püsib muutumatuna. Uurimus ilmus ajakirjas Angewandte Chemie.
