Kas kliima mõjutab kõhuelustikku?
Soolemikroobe uuritakse usinalt, sest kõhuelustiku koosseis tundub olevat seotud diabeedi ja paljude teiste haigustega. Nüüd selgus, et külmas ja soojas kliimas elavate inimeste soolebakterite kooslused on erinevad. Põhja pool elavatel inimestel on rohkem mikroobe, mida tavaliselt leitakse ülekaaluliste soolestikust, näitas USA Berkeley California ülikooli uurimus. Bioloog Taichi Suzukit köitis teooria, et tüsedatel imetajatel leiduvad bakterid aitavad toidust energiat kätte saada. Nimelt on näidatud, et liigse kehakaalu all kannatavatel hiirtel ja inimestel on rohkem baktereid hõimkonnast Firmicutes. Saledate loomade kehas on neid palju vähem. Zooloogidele on tuntud Bergmanni reegel, mille järgi on põhjamaiste püsisoojaste loomaliikide kehamõõtmed suuremad, kui nende lõunamaistel lähisugulastel.  Sellest lähtudes oletas uurija, et põhja pool elutsevate inimeste soolestikus võiks olla rohkem tüsedusele viitavaid baktereid. Ta kogus kokku Ameerikas, Aafrikas, Aasias ja Euroopas tehtud inimeste mikrofloora uurimused  kokku 23 erineva inimpopulatsiooni kohta.  Tuli välja, et ülekaalule viitavate mikroobide hulk kasvaski põhja pool. See ei sõltunud uuritud inimeste soost, vanusest ega mikroobide loendamise meetodist. Afroameeriklaste soole mikrofloora sarnanes mitte Aafrika elanikele vaid pigem teistele ameeriklastele ja eurooplastele. Suzuki sõnul peetakse ülekaalu kahjulikuks, kuid külmas kliimas osutus keha võime tõhusalt energiat hankida ja varusid säilitada väga vajalikuks. Seetõttu muutus seda soodustava bakterikoosluse säilitamine kasulikuks.  Siiski pole selge, kas kindla bakterihõimkonna liigid hakkasid vohama inimeste geenierinevuste tõttu või oli põhjuseks põhjamaalaste rasvarikkam toit, mis oli teatud mikroobidele eriti meelt mööda. 
