Inimese aju uueneb elu jooksul
Pikka aega arvati, et inimene sünnib vajaliku hulga närvirakkudega ja elu jooksul neid juurde ei teki. Samas on loomkatsed näidanud, et närilistel lisandub uusi neuroneid nii hipokampusesse kui haistesibulasse. Möödunud aastal avastas Rootsi Karolinska instituudi neuroteadlane Jonas Frisén, et ka inimese aju hipokampuses tekivad uued närvirakud. Nüüd leidis tema uurimisrühm Karolinska instituudile annetatud ajusid uurides, et uusi rakke leidub ka juttkehas. See ligikaudu golfipalli suurune moodustis on oluline õppimise ja mälu puhul. Frisén kasutas ära selle, et külma sõja aegsed tuumakatsetused muutsid süsiniku radioaktiivse isotoobi C-14 hulka atmosfääris. Hinnates süsiniku isotoopide suhet kudedes oli võimalik kindlaks teha, millal ajus olevad rakud tekkisid. Juttkehast leitud noored rakud pakuvad selgituse probleemile, mis pani närviteadlasi juba mõnda aega pead murdma. Närilistel tekivad uued ajurakud lisaks hipokampusele ka aju külgmise vatsakese seinas. Viimasest kohast rändavad need rakud haistesibulasse. Ka inimesel on leitud tõendeid sellest, et aju külgmises vatsakeses võivad tekkida neuronid. Haistesibulast pole neid siiani leitud. Nüüd võib oletada, et inimese ajus käib uute närvirakkude tekkimine hoopis teistmoodi kui ülejäänud imetajatel ning uued rakud rändavad teistesse piirkondadesse kui hiirtel ja rottidel. Friséni sõnul on veel vara rõõmustada, kuid märgid närvirakkude uuenemisest annavad lootust, et aju laastavad neurodegeneratiivsed haigused võivad olla ravitavad. Uurimus ilmus ajakirjas Cell. 
