Igemehaigused kimbutavad inimesi vähemalt tuhat aastat
Peseme hambaid pasta ja moodsa hambaharjaga, kasutame hambaniiti, kuid meie suu on samasugune kui 10. sajandil elanud inimestel. Juba tol ajal elutsesid inimeste hambakatus igemepõletikke põhjustavad mikroobid, näitas ajakirjas Nature Genetics ilmunud uurimus. Suhu kogunevad toidujäänused ja mikroobid tekitavad hammastele katu, kuhu võivad süljest ladestuda mineraalsoolad. Nii tekib igemeid kahjustav hambakivi. Biomolekulid püsivad selles üllatavalt hästi ja arheoloogid ja geneetikud saavad hambakivi abil uurida muistsete inimeste toitumist ja nende suu mikrofloorat. Šveitsi Zürichi ülikooli teadlane Christina Warinner kogus hambakivi keskaegsetelt Saksa kalmistutelt leitud luustikelt. Tolleaegsete inimeste suu olukord polnud kiita  hambad olid kaetud hambakiviga ja paljudel olid lõualuudes põletik. Vanadel inimestel puudusid pea kõik hambad. Warinneri juhitud rahvusvahelisel uurimisrühmal õnnestus hambakivist eraldada nii toidujäänuseid kui erinevate mikroobide pärilikkusainet. Tuhande aasta tagune toidusedel ei üllatanud  söödi erinevate loomade liha, ube-herneid, teravilja ning kapsast. Seda näitas hambakatu analüüs. Üllataval kombel elutsesid keskaegsete inimeste suus samad bakterid, keda võib leida tänapäeva inimeste hambakaapest. Praegu parodontiiti tekitav mikroob Tannerella forsythia oli olemas kõikides vanades hambakiviproovides, mis pärinesid lõualuupõletiku tunnustega koljudelt.  Warinneri sõnul ei põe teised imetajad tavaliselt igemehaigusi. Küll tekivad need mõnikord loomaaialoomadel. Siiani on igemete veritsemises ja pidevas põletikus süüdistatud inimeste muutunud toitumisharjumusi, kuid nüüd on selge, et igememured on eurooplasi vaevanud juba vähemalt tuhatkond aastat. 
