Kuidas tekkis podagra?
Inimesel puudub kusihapet lagundav ensüüm urikaas ja valgurikast toitu süües võivad meie kehasse koguneda kusihappe kristallid. Tekib piinarikas haigus podagra.  Ainevahetushäire sai alguse pea paarkümmend miljonit aastat tagasi, kui inimahvidel tekkis mutatsioon, mis muutis urikaasi töövõimetuks. Ensüüm võis kaduda selleks, et keha suudaks puuviljasuhkrut võimalikult tõhusalt varurasvaks muuta. Imetajate kehas töötab kusihapet lagundav ensüüm väga tõhusalt, kuid inimahvidel on kusihapet kehas kuni viis korda rohkem kui teistel imetajatel.  USA Georgia ülikooli geneetikut Eric Gaucherit huvitas, kuidas ensüümi aktiivsus on muutunud imetajate evolutsiooni jooksul. Uurija taastas valgu muistse versiooni, mis töötas umbes sada miljonit aastat tagasi kõikide imetajate ühise esivanema kehas. See ensüüm oli ka kõige tõhusam. Edaspidi vähendasid kuhjuvad mutatsioonid valgu efektiivsust.  Ligikaudu 17 miljonit aastat tagasi muutis inimahvidel tekkinud mutatsioon ensüümi täiesti töövõimetuks. Ensüümi efektiivsus vähenes kõige rohkem sel ajal, kui maakera kliima jahenes. Gaucher oletas, et kusihappe ainevahetuse muutus võis olla seotud söödavate puuviljade nappusega. Kusihapet tekib kehasse ka fruktoosi lagundamisel ja see stimuleerib keha rasvavarusid koguma. Ilmade külmenedes hakkasid viljapuud kiratsema. Muteerunud urikaasiga ahvide kehasse kogunes kusihapet, nad suutsid kehasse rohkem rasva koguda ja jäid suurema tõenäosusega ellu. Oletuse testimiseks lisas Gaucher urikaasi ürgse vormi inimrakkudele ja katsetas fruktoosi lisamisega. Sellised rakud tootsid vähem rasva.  Katse toetab niinimetatud "säästlike geenide" hüpoteesi. Selle kohaselt pärineb tänapäeva inimeste tüsenemiskalduvus meie kaugetelt eellastelt, kelle jaoks võis kehas leiduv rasvavaru olla elu ja surma küsimus. Ka podagra on mälestus kaugetest aegadest, kui toitu oli väga vähe. Nüüd soovib teadlane iidse ensüümi muuta selliseks, et seda saaks kasutada podagrahaigete vaevuste leevendamiseks. Paar aastat on USAs ja Euroopas müügil olnud ravim, milles töötab sigade urikaas. Muistne ensüüm on sellest tõhusam ja inimese immuunsüsteemile ohutum. Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.
