Kas Antarktikast leitud meteoriit peidab endas maavälise elu jälgi?
Marsi-kulgur Curiosity leidude põhjal võisid minevikus punasel planeedil tegutseda bakterid. Iidsete mikroobide olemasolu pakkus välja ka ajakirjas Astrobiology ilmunud artikkel. Uue uurimuse tõendid pärinevad Maa pealt. NASA teadlased analüüsisid 2000. aastal Antarktikast leitud umbes 1,3 miljardi aasta vanust meteoriidikildu. Ligi 12 miljoni aasta eest lõi mingi meteoor või asteroid kivitüki Marsi pinnast lahti. Maale kukkus see 50 000 aastat tagasi.  14-kilogrammise meteoriidi leidis Jaapani polaarekspeditsioon 2000. aastal. Sellest saati on kivimit uurinud mitu teadlaste rühma. Meteoriidi päritolus pole kahtlust, sest Marsi kivimid on väga erilise koostisega.  NASA teadlaste tähelepanu pälvisid meteoriidikillu sees olevad tunnelid. Maa peal leidub selliseid moodustisi basalditükkides, kus elavad mikroobid. Tunnelid paiknevad sügaval kivimi sees ja vihjavad, et miljonite aastate eest võisid bakterid elada ka Marsil. Lisaks leidub meteoriidis umbes mikromeetrise läbimõõduga süsinikurikkaid kerakesi ja mikrotorukesi, mis samuti sarnanevad maiste bakterite elupaikadest leitud moodustistele. Uurimuse autori Lauren White sõnul pole kunagi võimalik täielikult välistada meteoriitide saastumist maiste eluvormidega. Sellest hoolimata tasub kosmosest pärit kivimeid alati hoolikalt uurida.  Pikki vaidlusi on tekitanud meteoriit Allen Hills 8400, millest 1996. aastal leiti oletavate Marsi bakterite tegevusjälgi.Marsi meteoriidid huvitavad astrobiolooge ühe rohkem, sest NASA on viimsel ajal leidnud uusi tõendeid, et planeedil voolas kunagi vesi. 
