30 000 aasta vanune hiidviirus ärkas laboris ellu
Jean-Michel Claverie sulatas üles umbes 30 meetri sügavuselt Tšukotka poolsaare igikeltsast võetud pinnaseproovi ja lisas sellele amööbe. On teada, et neid tillukesi algloomi kasutavad peremeestena hiidviirused. Vanast mullast ärkaski ellu viirus, kes hakkas amööbe nakatama. Leitud viirus sai nimeks Pithovirus sibericum. See sarnaneb oma suuruse poolest hiljuti avastatud hiigelsuurtele mimi- ja pandoraviirustele, mis on suuruselt keskmise bakteri mõõtu ja seetõttu valgusmikroskoobiga nähtavad. Claverie´sõnul erineb ligi 1,5 mikromeetri pikkune Pithovirus ülejäänud hiidviirustest ja moodustab tõenäoliselt omaette viiruste sugukonna. Uus viirus on ligi kolmandiku võrra kogukam, kuid geene on sel viis korda vähem.  Pithovirus ei kaaperda peremeesraku DNAd ega raku paljunemisega seotud masinvärki, vaid kasutab ainult enda geene. Amööbi rakutuuma asemel võtab viirus enda kontrolli alla vakuooli  põikese, mida algloom kasutab seedimiseks. Seal hakatakse nii intensiivselt tootma uusi viiruseosakesi, et amööb hukkub umbes poole ööpäevaga. Kuna leid pärineb täiesti juhuslikust igikeltsaproovist, on väga tõenäoline, et sarnaseid hiigelsuuri viirusi on palju rohkem. Uurija kinnitusel on Pithovirus inimesele ohutu. Teadmine, et igikeltsas jäävad viirused ellu kümneteks tuhandeteks aastateks peaks Arktika uurijad siiski ettevaatlikuks tegema. Kliima soojenedes võivad valla pääseda ka inimesele ohtlikud tõvestajad. Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.
