Kui palju vett on Maa sügavustes?
Ebakorrapärased ja lisanditega teemandid juveliire eriti ei huvita. Geoloogidele on aga just need kõige põnevamad.  Vääriskivid tekivad sügavas maapõues, kus süsinikurikkad materjalid moonduvad kõrge rõhu ja suures kuumuses. Hiljuti leitud ligi viiesaja kilomeetri sügavusel tekkinud teemant sisaldab veerikast mineraali. Seega on Maa vahevöös suurel hulgal vett.  Kanada Alberta ülikooli teadlane Graham Pearson uuris viiemillimeetrise läbimõõduga pisikest vääriskivi, mis ilmus maapinnale Brasiilias. Mikroskoobi all leidis uurija teemandis tillukese 40 mikromeetrise läbimõõduga kristalli.  See osutus mineraaliks nimega ringvodiit, mis tekib teise kivimi  oliviini  muundumisel 400 kuni 600 kilomeetri sügavusel Maa vahevöös. Ringvodiiti on varem leitud ainult meteoriitidest. Maasügavuses tekkinud mineraali nägid geoloogid esimest korda. Tillukese mineraalikillu analüüsimine kinnitas, et selle veesisaldus on umbes üks protsent. Kogus tundub tühine, kuid ringvodiit on Maa vahevöös väga levinud ja seal leiduva vee koguhulk võib olla ootamatult suur.  Pearsoni sõnul võib leitud teemant pärineda nii tavatult veerikkast kohast kui ka vahevööle tüüpilistest tingimustest. Kui kivi sünnipaik peegeldab viiesaja kilomeetri sügavusele iseloomulikke tingimusi, on meie planeedi süvakivimites peidus suur hulk vett. Sealsed põrgulikud tingimused võivad tekitada kõrge rõhu all olevat veeauru, see omakorda võib panna purskama vulkaanid. Artikkel ilmus ajakirjas Nature. 
