Mis põhjustas maakera suurima väljasuremislaine?
Väljasuremislained on maakera elusloodust kimbutanud korduvalt.  Suurim neist oli permi ajastu lõpus, ligi 250 miljonit aastat tagasi, mil kadus ligi 95 protsenti kõigist meres ja 70 protsenti maismaal elanud liikidest. Siiani on selle põhjuseks peetud vulkaane, kuid süüdi võisid olla hoopis mikroobid, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus. Umbes 252 miljonit aastat tagasi kasvas hüppeliselt metaani tootvate ürgbakterite arvukus, avastasid Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlased Daniel Rothman ja Gregory Fournier ookeanisetteid uurides. Arvutuste põhjal kasvas metaanitase kiiresti ja nii pika aja jooksul, et see klapib just bakterite elutegevuse mitte aga tulemägede aktiivsuse kasvuga  Eriti arvukas oli perekond Methanosarcina. Praegu on need arhebakterid peamised biogaasi tootjad ja neid võib kohata nii prügimägedel kui merepõhjas. Kauges minevikus aga tekitasid nad tõelise revolutsiooni. Arhed näppasid teistelt bakteritelt atsetaadi lagundamist võimaldavad geenid ning hakkasid kasutama ookeanipõhja kogunenud orgaanilist ainet ning tootma metaani.  Metaan kogunes atmosfääri, kliima soojenes ning maailmameri muutus happelisemaks. Maismaaloomad võisid surra nii muutunud elutingimuste kui mürgiste väävliühendite vabanemise pärast. Mereloomade jaoks halvenes hapniku kättesaadavus ja happeline merevesi kahjustas karpide, tigude ja teiste loomade kodasid. Rothmani sõnul on selge, et tol ajal purskasid paljud tulemäed ning neil võis väljasuremislaine põhjustamises olla sootuks üllatav roll. Nimelt vabanes vulkaanipursetel suur hulk niklit, arhebakterid vajavad seda keemilist elementi kasvamiseks. Nii turgutas vulkanism ürgbakterite kasvu ja nood muutsid metaani tootes keskkonna teistele liikidele talumatuks.
