Miks on sebra triibuline?
Sebrade triibuline muster painab loodusteadlasi juba pea 150 aastat. Selle üle on pead murdnud nii Charles Darwin kui Alfred Russel Wallace. Bioloogid on silmatorkavate must-valgete triipude tekkimiseks välja pakkunud erinevaid selgitusi. Nii on arvatud, et triibuline keha aitab valida sigimispartnerit, peituda kiskjate eest, ennast jahutada või peletab hoopistükkis putukaid.  USA Davise California ülikooli teadlane Tim Caro otsustas neid oletusi kontrollida ja teha kindlaks, mil viisil triibud sebradele kasu toovad. Caro kaardistas sebrade ja neile lähedaste liikide  hobuste ja eeslite leviku. Seejärel analüüsis ta põhjalikult uuritavate loomade seljamustrite iseärasusi ning võrdles nende elutingimusi  tüüpiliste elupaikade kliimat ja varjevõimalusi, ohtlike kiskjate ning verd imevate putukate leidumist.  Kõikide võimaluste kaalumisel selgus, et triibuline tasub olla siis, kui elupaigas on palju tsetsekärbseid ja teisi vereimejaid. Tsetsekärbes joob hea meelega kõikide loomade verd ning levitab surmavaid haigusi tekitavaid parasiite. Sebrad on tsetsekärbeste erilised lemmikud. Caro sõnul on sebrade karv väga lühike ning putukad pääsevad nende nahale kergesti ligi.  Selle kompenseerimiseks triibuline seljamuster tekkiski. Juba varem on näidatud, et parmud ja teised vereimejad armatsevad maanduda ühevärvilistele pindadele ning väldivad triipe. Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.
