Teismelise aju on umbusklik
Esmamulje on oluline. Mõnda inimest usaldame kohe, teist aga mitte. Sellised otsused sünnivad aju limbilises süsteemis, evolutsiooniliselt vanas ajuosas, mis vahendab pikaajalist mälu, lõhnataju ja emotsioone.  Noorukieas ühendub limbiline süsteem ülejäänud ajuga hoopis teistmoodi kui täiskasvanutel. See muudab teismelise pahedele vastuvõtlikuks ning muudab nende taju. USA Duke´i ülikooli psühholoog Kevin LaBar tegi katseid 10-20 aasta vanuste tüdrukutega. Poisid küpsevad aeglasemalt ja seepärast neid katsealuste hulka ei värvatud. Tütarlastele näidati ülilühikese aja jooksul täiskasvanute näopilte ja seejärel pidid tüdrukud neljapallisel skaalal hindama nähtud inimeste usaldusväärsust. Samal ajal jälgiti nende ajuaktiivsust ajukuvamise abil.  Selgus, et kui tütarlapsed hindasid näo ebausaldusväärseks, olid neil samal ajal väga aktiivsed emotsioonidega seotud mandeltuum ja instinktiivseid otsuseid tegev aju saar ehk insula. Kõige aktiivsemad olid need ajuosad 13-15 aasta vanustel katsealustel. Selles eas noortes tekitasid usaldamatust näiteks allapoole suunatud suunurgad ning kortsus kulmud.  Võimalik, et selle taga on hormoonid. Selles eas noorukid avastavad maailma ja nad hakkavad ise otsustama, milliste inimestega suhelda. Oluline on mõista, keda usaldada, keda mitte.  Uurimus ilmus ajakirjas Social Cognitive and Affective Neuroscience.
