Kosmiliste kauguste mõõtmine muutus täpsemaks
Astronoomid üritavad aina täpsemalt mõõta tähtede ja galaktikate kaugusi. Nii saab paremini hinnata universumi paisumiskiirust ja kaardistada salapärase tumeaine paiknemist. Hubble´kosmoseteleskoobi vaatluste põhjal saab seda teha senisest kümme korda täpsemalt. Tähtede kauguste arvutamise aluseks on parallaks  tähe nihkumine kaugemate tähtede suhtes vaatleja asendi muutumise tõttu. Maa liigub orbiidil ja seetõttu on näha, et lähedal asuvad tähed teevad aasta jooksul taevas liikudes pisikesi siksakke.  Aasta jooksul tähte vaadeldes saab teada aastaparallaksi   see on tipunurk täisnurkses kolmnurgas, mille täisnurgale vastavas tipus asub Päike, teistes nurkades aga Maa ja vaadeldav täht. Need nurgad on väga pisikesed. Maale lähim täht Proxima Centauri asub meist nelja valgusaasta kaugusel,  kuid selle parallaks on vaid 1 nurgasekund. Kaugete tähtede puhul on liikumismuutus nii tilluke, et seda ei suudetud siiani piisava täpsusega mõõta. Õnneks on kosmoseteleskoopidel seni varjatud võimeid. USA Johns Hopkinsi ülikooli kosmoseteleskoobi instituudi teadlastel õnnestus Hubble´i kosmoseteleskoobiga mõõta 7500 valgusaasta kaugusel asuva muutliku tähe kaugust. Kosmoseteleskoobi põhikaamera on 16,8megapiksline. Kuuekuuliste vahedega tehtud kolm fotot lubasid hinnata tähe liikumist täpsusega üks tuhandik üksiku piksli laiusest.  Fotode analüüsimise meetodi üheks loojaks on Adam Riess, kes sai 2011. aastal Nobeli füüsikapreemia universumi üha kiireneva paisumistempo kirjeldamise eest. Nüüd soovib astrofüüsik Hubble´i vaatluste abil mõõta universumi paisumist nii täpselt, et see aitaks selgitada tumeaine olemust.
