Pärtel: epideemia põhjus on õigel ajal laskmata jäänud metssead
"Minu teooria on see, et metssigade arvukus ja kontsentratsioon on suurem, kui me oskame arvata, ning mida rohkem loomi on kindlal maa-alal, seda lihtsamini toimub nakatumine. Ilmselt liikusid metssead juulis põldudele, nüüd vili valmib. Haigus on liikunud farmidele väga lähedale ja seda on keskkonnas piisavalt palju, et enam ei piisa isegi normaalselt toimivate ohutusnõuete täitmisest," ütles Pärtel Eesti Päevalehele. Ta lisas, et veterinaar- ja toiduamet on kriisi ohjeldamiseks teinud kõik, mis võimalik, kasutanud info jagamiseks kõiki teabevahendeid, samuti taganud proovide kiire uurimise ning kriitikat ameti suunal peab ta ülekohtuseks. Baltimaade ja Poola veterinaarametite juhid vaatavad üle ühisstrateegia Lisaks sellele algab täna Lätis, Daugavpilvsis kolm päeva kestev Baltimaade ja Poola veterinaarametite juhtide erakorraline kohtumine, kus vaadatakse üle kokkulepitud seakatku tõrjemeetmed ning otsitakse lahendusi ohtliku taudi leviku peatamiseks regioonis. Eestit esindab kohtumisel VTA juht Ago Pärtel, kelle sõnul tuleb eelmisel aastal vastuvõetud ühine taudi tõrje strateegia täna uuesti üle vaadata ning ajakohastada, sest tema hinnangul on olukord tänaseks oluliselt muutunud. "Eelkõige tuleb leppida kokku ühistes meetmetes metssigade populatsiooni otsustavaks vähendamiseks kogu regioonis, et seakatku looduslikku reservuaari metsas piirata," sõnas VTA peadirektor. Pärtel toonitas, et kuna seakatku levik on probleem kogu piirkonnas, siis saab tulemuslik olla vaid nelja riigi ja Euroopa Komisjoni ühine tegevus selle tõkestamiseks. Baltimaade ja Poola ühine tõrjeprogramm sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks allkirjastati 2014. aasta 1. septembril Poolas Pulawys toimunud veterinaarametite juhtide kohtumisel. Dokumendi on kinnitanud Euroopa Komisjon ning see on aluseks rakendatud ennetus- ja tõrjemeetmetega seotud kulutuste hüvitamiseks liikmesriikidele komisjoni poolt. Alates 2014. aasta jaanuarist on Poolas, Leedus, Lätis ja Eestis diagnoositud sigade Aafrika katku nii kodu- kui metssigadel. Eestis diagnoositi esimene seakatku juhtum metssigade hulgas 8. septembril 2014 ning esimesed taudipuhangud kodusigadel 21. juulil 2015. aastal.
