Piimaga isevarustab Eesti end ära, köögiviljadest jääb vajaka
Liigi järgi mullu lihaga isevarustatuse tase erinev – linnulihal 63% ja veiselihal 121%. See tähendab, et osa tarbitavast linnulihast impordime teistest riikidest, sest tarbimine on suurem kui kodumaine toodang, ning osa veiseliha ekspordime teistesse riikidesse, sest Eesti tarbimine on väiksem kui toodang. Sea-, lamba- ja kitseliha puhul on Eesti elanike tarbimine statistika kohaselt sama suur kui toodang ehk isevarustatuse tase on 100%. Munadega on Eesti isevarustatus 64%, joogipiimaga (sh petipiim) isevarustatus on 106%, võiga 161%, juustuga ja kohupiimaga 143%. Teravilja puhul oli saagiaastal 2013/2014 Eesti isevarustatus 150%, sh nisul 192%, rukkil 92%, odral 149% ja kaeral 162%. Seega toodab Eesti nii piimatooteid kui ka teravilja rohkem kui elanikud tarbivad ja seda jätkub ka ekspordiks. Teistest saadustest madalam on isevarustatus värske köögiviljaga (60%) ning puuviljade ja marjadega (12%). Kuigi kliima seab omad piirangud, on siin põhjus ka madalates impordihindades, mis teevad Eesti tootjatel turul konkureerimise väga raskeks. Köögiviljast on söögipeedi ja kaalikaga isevarustatus 94%, porgandiga 91%, kapsaga 84%, kurgiga 74%, tomatiga 29% ja sibulaga 20%.
