Euroopa Liit eraldab Eesti põllumajandusele ligi 8 miljonit eurot
Euroopa Liidu abipaketi jaotamisel liikmesriikide vahel arvestati 2014-2015 kvoodiaastat, mille alusel Eestile eraldati 1,56 miljonit eurot, Venemaa sanktsioonide mõju leevendamist, mille alusel lisandus Eestile 1,9 miljonit eurot ning piimahinna langust, mille alusel lisandus 4,1 miljonit eurot. Erakorralise abi täpsema rakendamise üle saab iga liikmesriik ise otsustada. Turukorraldusmeetmetest pikendatakse piimatoodete eraladustamist ja suurendatakse ladustamiskulude hüvitamist Euroopa Liidu poolt, sealihale luuakse uus eraladustamise skeem, laiendatakse Euroopa Liidu promotsiooniprogrammi sihituna piima- ja sealihasektorile. Lisaks on komisjonil kavas kutsuda kokku liikmesriikide kõrgetasemeline töögrupp, et otsida lahendusi toidutoodete tarneahela sees olevatele probleemidele. Viimati andis Euroopa Liit kõikidele liikmesriikidele erakorralist abi 2009. aastal, mil Eesti toetussumma oli 1,3 miljonit eurot. Eesti toetussumma kasv võrreldes 2009. aastaga on suurim Euroopa Liidus. Põllumajandus- kaubanduskoda: eraldatud kriisiabi vajab riigipoolset täiendust "Oleme rahul, et meie selgitused EL suunal vilja kannavad – ajutine kriisiabi 7,6 miljonit annab Eesti tootjatele korraks hingamisruumi ja lootust, et saab piimatootmise või seakasvatusega jätkata. Kui arvestada, et see summa peab katma nii piima- kui sealihatootjate kahjusid, siis on päris selge, et põllumeestel ei teki ilma Eesti riigipoolse panuseta siseriiklike üleminekutoetuste ja kriisiabi näol kindlustunnet piima- ja seakarjade vähendamise peatamiseks," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. "Euroopa Liidust tulev kriisiabi ei kata kaugeltki Eesti piimatootjate tänaseks kuhjunud kahjusid ca 50 miljoni euro ulatuses," rõhutas ta. "Sealihatootjad saavad hinnanguliselt 2 miljonit eurot kuus."
