Riigieelarve koostatakse teadmises, et majandus kasvab 2,6%
Majanduse eeldatava käekäigu pinnalt prognoosib ministeerium, et järgmise aasta eelarves ületavad kulud tulusid ehk nominaalne puudujääk tuleb 0,2%. Struktuurselt peaks eelarve püsima ülejäägis 0,5% SKT-st. Eelarve struktuurse tasakaalu näitaja on puhastatud majandustsükli mõjudest ning igasugustest ühekordsetest ja erakorralistest tuludest-kuludest ning võimaldab paremini hinnata riigi rahanduse tegelikku seisu. See näitaja on kesksel kohal ka Euroopa Liidu raamistikus. Majandusnäitajates on kesksel kohal ka tarbijahinnaindeks, mis peaks prognoosi järgi tänavuse aasta deflatsioonist (-0,3%) jõudma järgmisel aastal 2% suuruse inflatsioonini.  Sel ja järgmisel aastal ootab ministeerium palgakasvu aeglustumist, mis aitaks taastada palkade ja kasumite tasakaalulisemat vahekorda. Keskmine palk kasvab nominaalselt tänavu prognoosi järgi 4,8% ja 2016. aastal 4,5%. Hindade languse tõttu ulatub reaalpalga kasv tänavu 5 5%-ni, see aeglustub järgmisel aastal hinnatõusu taastudes 2,4%-le. Tööga hõivatute arv on praegu rekordkõrgel ning tööealine elanikkond väheneb, mistõttu hakkab järgmisel aastal töötavate inimeste arv kahanema. Prognoosi kohaselt kasvab tööga hõivatute arv 2015. aastal 1% jagu ning pöördub alates järgnevast aastast kuni 0,5%-lisse langusesse. Tööturgu mõjutab olulisel määral 2016. aasta keskpaigast rakenduv töövõimereform, mis aitab osalise töövõimega inimestel tööturule naasta. Riigieelarve tulud kasvavad järgmisel neljal aastal keskmiselt 4,5% aastas. Maksukoormus kahaneb prognoosi järgi käesoleva aasta 33,5%-lt SKT-st 2019. aastaks 33,2%-le.
