Pärtel taudileviku aeglustumisest: hõisata on veel vara
"Hõisata on kindlasti veel vara, aga ühest küljest rangemad bioohtusmeetmed aitavad taudi leviku pidurdumisele kaasa ja teisalt on metssigade käitumine muutunud, kuna põldudelt on viljad juba ära koristatud ja nad liiguvad farmidest eemale," selgitas Pärtel ERR-i uudisteportaalile antud intervjuus. VTA juht märkis, et teistes Balti riikides ja Poolas, kus on aastajagu rohkem praktikat taudileviku peatamisel, on täheldatud, et risk haigestumiseks on kõrgem just juulis ja augustis. "Teine haiguse leviku periood võib tekkida jaanuaris, kui metssigadel algab jooksuaeg," lisas Pärtel. Lisaks sellele kinnitas ta, et VTA jätkab ohutsoonides olevate seafarmide igakuist kontrollimist ning jälgib aktiivselt bioohutusnõuete täitmist. Samuti loodab Pärtel, et seoses inimeste teadlikkuse tõusuga, metssigade arvukuse vähenemisega ja ohutusnõuete rangema kontrolliga, väheneb järgmisel riskiperioodil ka haiguspuhangute arv. Metssigadelt levima hakanud katkupuhang sai kodusigade seas alguse juuli lõpus. Tänaseks päevaks on läinud hukkamisele ligi 22 000 siga. Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest). Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.
