PPA: Massilist sisserännet tõenäoliselt pole oodata, kuid riiklik kriisiplaan on valmis pandud
Praeguseks on Kesk-Euroopasse ja Balkani poolsaarele jõudnud sadu tuhandeid põgenikke, kellest väga suur osa elab kas telklaagrites või lageda taeva all. Talvekuude lähenemisega on järjest aktuaalsemaks muutmas küsimus, mis neist inimestest saab. Elamistingimuste halvenedes on tõenäoline, et põgenikevoog soovib järjest agressiivsemalt jõuda eesmärgiks võetud sihtriiki. Samas PPA integreeritud piirihalduse büroo juhi Helen Neider-Veerme sõnul ei ole PPA-l põhjust arvata, et Eestisse oleks korraga saabumas tuhandeid põgenikke. Hea transpordiühendus on tõmbefaktor, kuid mitte piisavalt Kuigi Eesti asub ihaldatud sihtriikide Soome ja Rootsi vahetus läheduses, leidis Neider-Veerme, et Eestist ei saa n-ö uus kanal, mida liikvele läinud inimesed võiksid kasutada. "Ebaseaduslike saabujate teekonnad sõltuvad erinevatest asjaoludest, sealhulgas riikide piiravatest meetmetest ning kuritegelikud grupid otsivad pidevalt võimalusi uute teekondade leidmiseks," selgitas Neider-Veerme ERR-i uudisteportaalile antud intervjuus. Kuid ta lisas, et Eesti ei ole põgenikele ahvatlev transiitmaa, sest Soome või Rootsi jõudmiseks oleks vaja kasutada mereteed. "Teisalt on hea transpordiühendus tõmbefaktor," nentis PPA ametnik ja lisas, et PPA on viimasel ajal tõesti tabanud rohkem põgenikke, kelle teekond on neid viinud läbi Eesti. Neider-Veerme toonitas, et PPA jälgib Kesk-Euroopas toimuvat kasutades selleks kõiki võimalikke allikaid, kelle hulka kuuluvad nii siseriiklikud kui ka rahvusvahelised koostööpartnerid. Riiklik kriisiplaan Kesk-Euroopasse jõudnud põgenikevoo tõttu on EL-i liikmesriigid sunnitud üle vaatama oma kriisiolukordade tegevuskavad, mille abil toime tulla suuremahuliste humanitaarkriisidega. Hoolimata sellest, et PPA praegu põgenikevoo Eestisse saabumist otseselt ei prognoosi, pole Eesti EL-i liikmesriikide hulgas erand ning on loodud riiklik kriisiplaan. See rakendub juhul, kui Eesti piirile saabub 120 – 150 põgenikku ning kriisiplaani rakendamist juhib siis sotsiaalministeerium, kelle ülesanne on just esmase varjupaiga tagamine üle piiri tulnud inimestele. Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Rait Kuuse sõnul võetakse siis kasutusele kõik olemasolevad majutuspinnad, alates lastelaagritest lõpetades koolide ja muude avalike hoonetega. PPA-l on riiklikus kriisiplaanis kolm peamist ülesannet: 1) avaliku korra tagamine,2) saabunud inimestega seotud menetlustoimingute tegemine ning3) põgenike transport sotsiaalministeeriumi organiseeritud majutuspinnale. Lisaks sellele on Neider-Veerme sõnul koostatud ka PPA-sisene tegevuskava, mille abil koordineeritakse olukorrale reageerivate politseinike ja piirivalveametnike tööd. 48 tundi "PPA olulisemad koostööpartnerid massilise sisserände korral on sotsiaalministeerium, AS Hoolekandeteenused (Vao varjupaigakeskuse omanik – toim) ja MTÜ-d Johannes Mihkelsoni Keskus ning Pagulasabi, kelle abil suudetakse tagada põgenike võimalikult inimväärsed tingimused esimesel kahel ööpäeval, kui põgenike suhtes teostatakse esmaseid menetlustoiminguid," selgitas PPA esindaja Neider-Veerme.
