Rõivas pärast ülemkogu: Eesti eraldab põgenike aitamiseks Türgis ja mujal 170 000 eurot
"Täna lepiti kokku konkreetsetes kiirelt ellu viidavates sammudes, mis aitavad rändekriisi leevendada," ütles Rõivas ja jätkas: "Põhiline järeldus on see, et kui me suudame tagada elamisväärsed tingimused Süüria naaberriikides, kuhu põgenikud esmalt jõuavad, ei ole nad sunnitud sealt edasi liikuma. Sel teemal valitses täielik konsensus." Ta rõhutas, et kriisi algpõhjustega tegelemine vähendab rändesurvet Euroopale. Euroopa liidrid tegid ühisavalduse, milles anti suunised oktoobris toimuva Euroopa Ülemkogu kohtumise ettevalmistamiseks, mille teemaks on samuti rändekriisi lahendamine. Ühisavalduse järgi tuleb suurendada ÜRO maailma toiduprogrammi (WFP) ja ÜRO pagulaste ülemvoliniku ametile (UNHCR) antavat toetust 1 miljardi euro võrra. Lisaks peab aitama Süüria naaberriike Liibanoni, Jordaaniat ja Türgiti, et vähendada seal ajutise varjupaiga leidnud sõjakolletest põgenenud inimeste vajadust võtta ette eluohtlik teekond Euroopasse. Üksmeelel oldi ka Euroopa Liidu piiride tugevdamise ja Süüria rahukõneluste vajalikkuses. Peaminister kinnitas, et Schengeni sisepiirideta piirkonna aluspõhimõtted jäävad kehtima. Ebaseadusliku rändega võitlemiseks otsustati Euroopa Ülemkogul esmaste registreerimiskeskuste (nn hotspot) loomine oktoobri keskpaigaks. Samuti rõhutati kohtumisel vajadust tõhustada rahvusvahelist kaitset mittevajavate inimeste tagasisaatmist. Ka Eesti otsustas äsja eraldada maailma toiduprogrammile 70 000 eurot ja 100 000 eurot UNHCR-ile põgenike aitamiseks Türgis. "Põgenikekriisi lahendamine ei saa olema kiire ega lihtne, kuid ühiselt, vastutustundlikult ja solidaarselt tegutsedes saame olukorda parandama hakata," lisas peaminister. Eesti on alates 2012. aastast Süüria kriisis kannatanutele humanitaarabiks andnud kokku üle miljoni euro.
