Rocca al Mare vabaõhumuuseumis tutvustati peipsivenelaste sibulakasvatust ja kalapüüki
Kui autentsete Peipsi sibulate puhul kardetakse, et nende kasvatamine võib ajapikku välja surra, siis Peipsi kalatööstustel läheb küllatki hästi, vaid traditsioonid on hakanud tööstusharu kaasajastamise juures unustuste hõlma vajuma, vahendas "Aktuaalne kaamera". Õige Peipsi sibul on lapiku kujuga. Aga välimusest olulisem on muidugi maitse. "See on kangem jah, sest toitainete sisaldus on kõige suurem ja ma võin öelda, me ei kasuta keemiat. Me kasvatame hariliku sõnniku peal," selgitas Peipsi sibula kasvataja Konstantin Avva. Täna saigi vabaõhumuuseumis proovida ja osta just seda autentset Peipsi sibulat. Paraku on aga nii, et alati ei pruugi Peipsi sibula sildi alla müüdav sibul olla just see õige Peipsi ääres kasvatatud sibul. Sort võib küll olla ostetud Peipsi äärest, kuid oluline on ka, et see oleks kasvanud sealses mullas kõrgetel peenardel ning ökoloogiliselt. "Ma arvan, et meie piirkonnas Peipsiääre vallas sellel aastal inimesed kasvatasid kuskil 50 tonni. Aga meie sõbrad ütlesid, et Tallinn tarbib nädala jooksul 50 tonni, siis võime arvata, kuskohast tuleb see sibul," nentis Avva. Mitteautentsete sibulate müüjaid saavad oma toodet kokkuostjale müüa ka odavamalt, mille tulemuseks on sisuliselt turu solkimine, mis võib viia sealsete väikekasvatajate väljasuremiseni. Ostja saab veenduda selles, et sibul on tõesti õiges kohas õigesti kasvatatud selle järgi, et tootemärgistusel peaks olema "Riiklikult tunnustatud toidukvaliteedikava". Aga Peipsiäärest rääkides ei saa muidugi üle ega ümber ka kaladest. Järve peamised kalad on koha, ahven ja latikas. "Laienevad kogu aeg, väiketööstused on tegutsema hakanud. Välisturule läheb muidugi kohast ja ahvenast põhimass ja siseturule jäävad odavamad kalad, latikad ja niisugused," rääkis Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu juhatuse liige Urmas Pirk. Kõigi nende arengute juures kipuvad aga kalapüügiga seonduvad traditsioonid soiku jääma.
