Ministeerium võttis RMK äriühinguks muutmise plaani aluseks Eesti Posti
Pool Eesti maismaast on mets ja 40 protsenti metsast on RMK hooldada ja see on tähtis küsimus, ütles riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra "Aktuaalsele kaamerale". Tuleb vältida olukorda, kus mets on pelgalt rahateenimise allikas. Tänasel keskkonnakomisjoni koosolekul võrreldi RMK-d Eesti Postiga, mis sulgeb postkontoreid, sest nende ülalpidamine pole tulus. "Samad küsimused olid meil laual ka RMK puhul ehk kuidas oleks võimalik säilitada avalik teenus, sest kui me seame eesmärgiks ainult riigieelarve tulud, siis loomulikult on lihtne kokku hoida investeeringutelt loodusobjektidesse, loodust tutvustavatesse objektidesse," rääkis Vakra. Ka rahandusministeerium võttis RMK äriühinguks muutmise plaani kavandades aluseks just Eesti Posti. "Kui RMK tegutseks äriühinguna, siis me saaksime rakendada analoogset mudelit Tallinna Sadamale, Eesti Postile, kus äriühing tegeleb äriga, riik saab sealt omanikutulu ja läbi omanikutulu kasutuse riigieelarve kaudu finantseeritakse muid avaliku huviga tegevusi," selgitas keskkonnaministeeriumi riigivara osakonna juhataja asetäitja Tarmo Porgand. Rainer Vakra tõi näiteks RMK pankrotistsenaariumi ehk mida siis võlgade katteks maha müüa? "Kui RMK läheks pankrotti ja ta oleks äriühing, siis oleks küsimus, mis saaks Eesti metsast, kui see oleks äriühingu omanduses?" arutles Vakra. Rahandusministeerium kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et praegu pole plaane looduskaitseprojektide lõpetamiseks. Keskkonnaministeerium peab järgmise aasta alguses lihtsalt oma tegevusala detailselt läbi vaatama ja analüüsima, kuidas RMK puhul saaks rakendada äriühingu formaati. RMK tegeleb ka kalavarude kaitse ja taastamisega  Vastavalt põhimäärusele tegeleb RMK ka looduskaitseliste töödega riigi maal ning kalavarude kaitse ja taastamine on üks osa sellest. Põlula Kalakasvatuskeskus asutati endise Põlula Kalamajandi baasil 1994. aastal. Kalakasvatuskeskuse eesmärk on lõhe ja meriforelli looduslike populatsioonide taastamine. "Võtame marja ja niiska, viljastame ja kasvatame noorkalad ja siis viime jõgedesse, et lõppkokkuvõttes tekiksid juba iseseisvalt paljunevad elujõulised populatsioonid. Me ei ole selle 21 aasta jooksul ühtegi müügikala kasvatanud ega müünud ja me teeme ainult looduse taastamise tööd," selgitas RMK Põlula Kalakasvatusosakonna nõunik Ene Saadre. Põlula Kalakasvatuskeskus on RMK osa alles möödunud aastast. Kalakasvatajad leiavad, et selline asjade käik oli igati õige ja nende töid-tegemisi igati soodustav. "Meie finantseerimine on ikkagi tagatud läbi RMK eelarve ja sellesse tuleb oma osa riigieelarvest läbi selle, et on sõlmitud leping keskkonnaministeeriumiga looduskaitseliste tööde tegemiseks. Jõe ääres kontrollib meie tegevust ja seda, kui palju me noorkalu asustame, tavaliselt keskkonnaamet," rääkis RMK Põlula kalakasvatusosakonna juhataja Kunnar Klaas. Igal aastal asustatakse Eesti lõhejõgedesse, mille kunagine populatsioon on hävinud või hääbunud sel määral, et vajab toetamist, keskmiselt 200 000 eri vanuses noorkala. Viimase kümne aasta jooksul on lõhet asustatud Purtse jõkke, toetatud on Selja ja Valgejõe populatsioone. Uusimas projektis tegeletakse Pärnu jõe kalavarude taastamisega. Kogu oma eksisteerimise aja jooksul on Põlula kalakasvatajad lasknud jõgedesse üle 4 miljoni noorkala. Perekondade jaoks on RMK matkarajad ja puhkealad asendamatud Kokku on Eestis 225 RMK matkarada ligi 1000 lõkkekoha ja 60 suurema telkimisalaga, millele lisanduvad sajad väiksemad telkimiskohad. Kui tõsimeelsed seljakotirändurid saaksid hakkama ka ilma RMK-ta, sest koha, kus ööbida, leiaks ikka ning ka matkaraja suudaks igaüks iseendale planeerida, siis perekondade jaoks on RMK puhkealad, lõkkekohad, telkimisalad, matkarajad väikesteks mikroseiklusteks mõnusateks nädalalõppudeks asendamatud. "RMK kohad on ju väga hea võimalus tuttavaks saada - sul on antud kõik peopeal, mine ja külasta ainult. Kõik on ette antud, maktarajad on koostatud ja selles mõttes on väga hea," sõnas matkasõber Egle Vodi. Kokku külastati eelmisel aastal RMK kaitse- ja puhkealasid 1,9 miljonil korral ja et igal inimese käigul loodusesse on ka omad tagajärjed, siis matkasõbra Mart Raudmäe arvates aitavad just RMK alad nende negatiivset mõju vähendada. "Kasutades RMK platse, on see kontsentreeritum, siis on lihtsam ka järelevalvet teha," märkis Raudmäe.
