Pevkur: Eesti migratsioonipoliitikaga on jätkuvalt konservatiivne
Seda seisukohta toetas Pevkur statistikaga. Nii sai näiteks ainuüksi eelmisel aastal Eestisse elama asumiseks esmase elamisloa üle 3000 Euroopa Liitu mittekuuluvatest riikidest pärit välismaalase. Ligikaudu 1200 neist tuli Eestisse tööle, õppima umbes 800 ning pererände raames umbes 1300 inimest. Riikide esindatus on kirju, esikümne moodustasid Venemaa, Ukraina, USA, India, Gruusia, Valgevene, Türgi, Hiina, Nigeeria ja Iisrael. Lisaks eelpool nimetatud inimestele registreeris oma uue elukohana Eesti 3044 Euroopa Liidu kodanikku. Samuti väljastati Eesti külastamiseks erinevatel põhjustel viisa umbes 170 000 inimesele. Pevkuri sõnul tuleb möönda, et viimastel aastatel on oluliselt kasvanud Eestilt rahvusvahelist kaitset taotlevate inimeste arv – kui 2011. aastal taotles Eestilt kaitset 30 inimest, siis 2014. aastal 147 ning 2015. aasta üheksa kuuga juba 187 inimest. Ebaseadusliku rände trend on kasvav Lisaks rahvusvahelise kaitse taotluste kasvule on ka ebaseadusliku rände üldine trend olnud kasvav. Viimase seitsme aastaga on kasvanud nii ebaseadusliku rände juhtumite arv kui sellega seoses avastatud Eestis ebaseaduslikult viibivate välismaalaste arv. Ebaseadusliku rände juhtumeid avastati 2014. aastal 164 ja nendega seoses peeti kinni 285 välismaalast, kellest enamuse moodustasid Venemaa, Ukraina, Sudaani, Süüria, Vietnami ja Egiptuse kodanikud. Siseministri arvates on seega sobilik küsida, mida siiski teha selleks, et ebaseaduslikku rännet senisest paremini tõkestada. Ja vastused tunduvad tema hinnangul pealtnäha lihtsad: tagada välispiiride valve, tõkestada ebaseaduslikud piiriületused ning saata ilma seadusliku aluseta riigis viibijad kiiresti tagasi. EL-i riigid on võtnud kohustuse tagada, et välismaalane, kellel pole õigust Euroopa Liitu jääda, lahkuks siit ettenähtud tähtaja jooksul. "Praktikas suudetakse Euroopa Liidus keskmiselt välja saata siiski vaid umbes 40% lahkumiskohustusega välismaalastest. Eesti on oma rahvusvahelist kohustust senini suutnud täita oluliselt edukamalt, kuivõrd meie väljasaatmiste edukuse protsent on viimastel aastatel olnud vähemalt kaks korda kõrgem," märkis Pevkur. Ta selgitas, et üks täiendav lisapõhjus, miks illegaalide väljasaatmine tihti ebaõnnestub, seisneb viibimisaluseta välismaalaste edasiliikumises teistesse liikmesriikidesse. Minister tuletas meelde, et valitsuse tegevusprogrammis on kokku lepitud, et uus 120-kohaline väljasaatmiskeskus peaks valmima 2018. aastal. Eesti saab hakkama Peatudes põgenike ümberasustamise ja -paigutamise tegevuskaval, mille raames jõuab Eestisse üle poole tuhande põgeniku, rõhutas minister, et otsuse, kas konkreetne inimene tuleb Eestisse või mitte, teeb Eesti. "Meie jätkuv soov on, et Eestisse saabumisel ei paigutata kaitse saanud isikuid kusagile varjupaigakeskusesse, vaid kõik läheksid juba nendele leitud elamispinnale. Selle vältimatuks eelduseks on loomulikult, et on leitud sobivad eluruumid," ütles Pevkur. "Kokkuvõtvalt julgen täna öelda, et Eesti saab endale võetud ülesandega kenasti hakkama. Igaühelt siin Eestis ootame aga rahulikku meelt ja sallivat suhtumist – üheskoos saame teha nii, et Eesti oleks siia tulijatele uus ja turvaline kodumaa ja et nad integreeruksid võimalikult kiiresti, muutudes abivajajast riigi arengusse panustajaks," lisas ta. Euroopa Liidu asjade komisjoni algatusel on toimus riigikogu täiskogus Eesti migratsioonipoliitika arutelu oluliselt tähtsa riikliku küsimusena.
