Justiitsministeeriumi nõunik: tugikeskused on naistevastase vägivalla ohvrite abis oluline lüli
"Kriminaalstatistika näitab, et perevägivalla kuritegude arv on viimastel aastatel näidanud kasvutrendi. Kuigi 2014. aastal see kasv mõnevõrra pidurdus. Registreeritud juhtumite pinnalt me näeme, et nende kurtegide arv on kasvanud," ütles Tamm ERR-i uudisteportaalile. Ennekõike on see tema sõnul seotud inimeste teadlikkusega. "Selle nimel, et inimesed teaksid, kuhu pöörduda vägivalla korral, kust saab abi, on väga palju tööd tehtud," ütles Tamm. Küsimusele, kas tugikeskustel naistevastase vägivalla osas ka reaalne mõju on, vastas ta, et mõju on kindlasti olemas. "See on üks väga oluline lüli, mis täna Eestis vägivalla ohvritele abi pakub. Kui 5-6 aastat tagasi oli neid võibolla seitsmes maakonnas, siis tänaseks on see tugikeskuste võrgustik peaaegu üle eesti. See, milliseid teenuseid tugikeskus pakub, on kindlasti väga oluline osa kogu ohvrite abistamise süsteemist Eestis," leidis Tamm. Probleemi lahendust näeb ta ka inimeste hoiakute kujundamises. "Kui vaadata kümne aasta jooksul toimunud muutusi, siis Eesti elanike suhtumine sellesse, kas perevägivalla korral sekkuda või mitte, on muutunud nii, et sekkumist peetakse vajalikumaks," lasus ta. Murekohana tõi ta välja aga selle, et teatud sihtrühmade seas on tolerantsem suhtumine vägivalda - näiteks nooremate meeste seas, ka vanemaealise elanikkonna seas ning sageli süüdistatakse ka vägivallas ohvreid. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika 2014. aasta statistika ütleb, et võrreldes 2011. ja 2014. aastat, on registreeritud kuritegude arv kasvanud 35%. Samas näitab kahe eelmise aasta võrdlus, et 2014. aastal registreeritud perevägivalla kuritegude arvu kasv pidurdus. 2014. aastal moodustas perevägivald kõigist kuritegudest hinnanguliselt 7%, vägivallakuritegudest 36%. Perevägivallatsejatest 88% olid mehed ja ohvritest 82% naised. Paarisuhtevägivalla puhul oli 93%-l juhtudest vägivallatseja mees ja ohver naine. 2014. aastal avaldatud uuringu (European Agency for Fundamental Rights, 2014) järgi koges kaks protsenti Eesti naistest viimase 12 kuu jooksul partneri füüsilist või seksuaalset vägivalda, 50 protsenti koges vaimset vägivalda. Eestis on 13 naiste tugikeskust, mis pakuvad öömaja ja nõustamisteenuseid vägivalda kogenud naistele, vajadusel koos lastega. Naiste tugikeskustes taotles 2014. aastal nii majutust kui ka nõustamist 1617 naist. Varjupaigas palus öömaja 215 naist (13% kõigist pöördunuist) ja 186 last. Enamik varjupaiga poole pöördunud naisi oli kokku puutunud vaimse (88%) ja füüsilise (64%) vägivallaga, aga oli ka neid, kes kannatasid majandusliku (48%) või seksuaalse (12%) vägivalla all. Enamasti langetakse mitut tüüpi vägivalla ohvriks. Tüüpiliselt on vägivallatseja naise partner või ekspartner (87%), ent mõnikord poeg või tütar (3%), isa või ema (5%) või muud sugulased või lähituttavad (5%). Varjupaikade andmetel on nende poole pöördunud naistest vaid mõned pöördunud lisaks politseisse (16%), kohalikku sotsiaalosakonda (12%), kohtusse (9%) või ohvriabisse (8%). Teistele asutustele teatamine oli 2014. aastal veidi kõrgem kui varasemalt.   
