Helsingi õhus märgati tavapärasest rohkem radioaktiivseid aineid
Keskuse katusel asuva mõõtejaama tulemused näitasid, et 5.-6. oktoobrini oli Helsingi õhus tavapärasest rohkem mangaani (Mn-54), koobaltit (Co-60) ja tseesiumi (Cs-134 ja Cs-137), kirjutas ajaleht Helsingin Sanomat. Kiirgusohutuskeskuse juhataja Tarja K. Ikäheimonen rääkis, et seniste uuringute põhjal on alust arvata, ained on pärit tuumareaktorist. "Kogused on väga väikesed, kuid siiski on kuskilt midagi rohkem välja paiskunud," nentis ta, kuid lisas, et hetkel pole allikat veel kindlaks määratud. Nimetatud päevadel oli ilm tavapärasest külmem ning tuul puhus põhja ja kirde suunast. Selles suunas asub Soome lähistel vaid üks tuumajaam - Venemaal Koola poolsaarel. Nimetatud tuumajaama vanim reaktor pärineb aastast 1973. Kui radioaktiivsed ained oleksid pärit Soome enda tuumajaamast, oleks kõik juba selge ja kontrollitud, rõhutas Ikäheimonen. Kiirgusohutuskeskusel on lisaks Helsingile veel 7 mõõtejaama, nende andmeid pole veel jõutud analüüsida. Teiste Põhjamaade kolleegid pole Ikäheimoneni sõnul mingeid analoogilisi tähelepanekuid teinud. Ikäheimonen selgitas, et keskus teeb tavaliselt aasta jooksul mitmeid kordi erinevaid tähelepanekuid tavapärasest natuke kõrgemate mõõtmistulemuste kohta, kõige rohkem puudutab see koobaltit (Co-60). "sageli on nii, et saasteallikas jääbki tuvastamata," tunnistas ta. "Helsingi juhtum on erandlik. Üldiselt märgatakse Helsingi õhus natuke suuremaid Cesium-137 koguseid, mis on tolmuga üles kerkinud. Need pärinevad Tšornobõli-päevilt. Midagi muud tehislikku tavaliselt ei täheldata," lausus Ikäheimonen lõpetuseks.
