Rain Kooli: ülekaaluline onu Alko
Vestluse käigus selgus, et arvestatav hulk arukaid ja haritud inimesi ei usu suurt sellesse, et alkoholireklaami piiramine oleks hea mõte. Nad on veendunud, et alkoholireklaam ei mõjuta alkoholi tarbimist. Seetõttu ei olevat reklaami piiramisel – või keelustamisel – mõtet. Ega keegi siis reklaami pärast joo! Nõuka ajal polnud mingeid reklaame, aga joodi ikka nii et maa must! Keelamisega ei saavuta kunagi midagi! See, kui palju keelustamisega midagi saavutada võib, on filosoofiline küsimus, mille ma siinkohal kõrvale jätaksin. Nõukogude aja joomakultuur on jällegi nähtus, mille järgi üks tsiviliseeritud riik ei peaks nii ehk naa joonduma. Küll aga on huvitav just see väide, et ega keegi reklaami pärast joo ehk et alkoholireklaam justkui ei mõjuta mingil määral tarbimist. Eriti huvitav on, kui seda räägivad kommunikatsioonivaldkonna inimesed. Naljakas, et mis tahes muu toote puhul oleme me võimelised reklaamide mõju tarbijate ostukäitumisele nii tunnistama kui ka omaenese näitel ära tundma. Tihti tunneme ka kaasaegsete reklaamiteooriate aluseid ning oleme lugenud erinevatest eksperimentidest, mille abil reklaamide mõju uuritud – ja tõhusamaks timmitud – on. Kui aga asi läheb alkoholini, siis me eitame sedasama mõju, mille olemasolu oleme valmis tunnistama hambapasta, käekellade või... kas või Caesari salati reklaamis. Samas – kui keegi kavatseks piirata hambapasta, käekellade või Caesari salati reklaami, erutaks see meid tunduvalt vähem kui alkoholi reklaamimisse kavandatavad piirangud. Kuna mul puudub igasugune alus uskuda, et suur osa Eesti inimesi oleks otseselt või kaudselt alkoholitööstuse palgal, siis peab see alkoholiga seotud erutusmoment ning võime (erinevalt kõigist teistest tootjatest) just alkoholitootjaid pea piiramatult mõista ilmselt sündima millestki muust kui isiklikust rahalisest kasust. Nii-öelda tuhande pitsi küsimus on, millest see siis sünnib. Ilmselt räägib see midagi väga sügavat meist igaühest, meie suhtest alkoholiga ja meie kalduvusest sõltuvustele. Laiemas laastus aga räägib see ilmselt siiski sellest, et alkoholitootjate viimase 25 aasta reklaamipingutused on igati vilja kandnud. Sest kuigi me tavatseme kõnelda oma kultuurist kui eriliselt alkoholilembelisest, siis tegelikult ei olnud joomine sedavõrd massides kui täna ei nõukogude ajal ega muistsel orja-aal.   ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
