RMK istutas tänavu üle 19 miljoni puu
Sel sügisel istutas RMK oma hoole all olevasse metsa 800 000 kuuske, põhiliselt Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal. Kevadel pandi maha kokku 18,5 miljonit puud. Maakondadest istutati sel aastal kõige rohkem Ida-Virumaale - 3,7 miljonit. Kokku uuendab RMK tänavu metsa enam kui 10 000 hektaril, millest viiendik jäetakse looduslikule uuendusele. Seal suudab loodus raiesmiku ise sobivaima puuliigiga uuendada - enamasti hakkavad alal kasvama kaasikud, haavikud ja sanglepikud. Riigimetsa uuendamiseks vajaminevad taimed kasvatab RMK kaheksas taimlas üle Eesti. RMK juhatuse esimees Aigar Kallas ütles "Terevisioonis", et istutamine ja raiumine on omavahel tasakaalus. Kallas märkis, et 19,3 miljonit istutatud puud on RMK rekord läbi aegade. Ta rääkis, et reeglina istutatakse ühe raiutud puu asemele kolm puud. Kallas selgitas, kuidas sellise rekordarvuni jõuti. "Me olime rohkem maad kasutusele võtnud. Väga palju on jäänud maareformi käigus sellist maad riigi kätte üle, mida inimesed tagasi ei tahtnud. Esimene valik on olnud, et kui on olemas inimesi, kes tahavad põllumajandusega tegeleda, siis me oleme selliseid maid välja pakkunud, kas karjakasvatajatele või viljakasvatajatele. Aga kui ei ole kedagi leidnud, siis oleme otsustanud, et võtame selle maa uuesti taaskasutusse metsana ja oleme sinna puud peale istutanud," sõnas ta. Sihtasutuse Erametsa keskus juhatuse liige Jaanus Aun lisas, et erametsa omanikud on istutanud kõige rohkem Lõuna-Eestisse. Ta märkis, et täpset numbris istutatud puude kohta välja tuua ei saa, ent see jääb 7-8 miljoni puu kanti. Samas osutas ta, et metsaomanikud on hakanud üha rohkem metsa istutama. Kallas märkis, et kõige rohkem on istutatud okaspuid, sest lehtpuud saavad n-ö ise hakkama. "40 protsenti meie poolt istutatud puudest on kuused, 40 protsenti männid ja 20 protsenti on kased. Mõned sajad tuhanded on ka Tamme, Saart või mõnda taolist väärispuu liiki," ütles ta. Küsimusele, kumb tähtsam on kas loodus või metsa äriline potentsiaal, vastas Kallas, et esimesena tuleb ikka loodus. "Kui looduse teemat esimeseks ei pane, siis ei tule sealt ka tulu. Võibolla kohe tuleb, aga pikas perspektiivis mitte. Meie ajame metsaäri umbes 100-aastases horisondis. Kui täna minna sinna sisse kiirelt raha teenima, siis on see väga lühinägelik," arvas ta. Selles, kas näiteks aktsiaselts riigimetsa majandamist tulusamaks muudab, Kallas kahtleb. "Ma usun, et selle aktsiaseltsi idee lauale panijad ei ole selle idee taga näinud lisatulu teenimise võimalusi, vaid pigem õigusselguse loomist. Aga raha lugemine ka sellisel juriidilisel konstruktsioonil nagu RMK täna on, on tähtis nii või teisiti ka nii tulude hoidmise, kui ka kokkuhoidliku kulutamise mõttes. Ma julgen öelda, et tänane tasakaal, kus meil on nii kasumi ülesanne, ehk raha teenida kui ka looduse hoidmise ja metsa kasvatamise ülesanne, on tasakaalus. Ja võiksid tasakaalu jääda ka siis, kui me töötaksime äriühinguna," lõpetas Kallas.
