Uuring: inimesed tunnevad kohustust vabatahtlikuna riigikaitsesse maksimaalselt panustada
Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse teaduri Silvia Kiili sõnul ei tulnud talle üllatusena, et Eestis vabatahtlikena riigikaitsesse panustavate inimeste põhimotivaator on turvalisus. See seletab ka kaitseliitu pürgijate olulise kasvu nii pärast pronksiöö rahutusi 2007. aastal kui ka Ukraina sündmusi, vahendasid ERR-i raadiouudised. Uuringust selgus, et rahvuslikule julgeolekule antud maksimumpunktid ei sõltunud vastaja soost, staažist, positsioonist ega haridustasemest. "Nad on arusaanud, et kaitseliit annab neile võimaluse panustada turvalisusesse. Olgu selleks siseturvalisus või siis mistahes konfliktide olukorras väljastpoolt," selgitas Kiili. Inimesed tunnevad kohustust vabatahtlikuna maksimaalselt panustada. Et seda teha, oodatakse organisatsioonilt eelkõige koolitusi ja varustust. "Inimesed tunnevad kohustust ja väga sageli ütlevad seda, et nad vajavad koolitust ja varustust selleks, et ma saaksin osaleda õppustel, ennast koolitada, teadmisi omandada ja meeskonnatööd arendada, sest kaitseliit üsna kogukonna põhine," rääkis kaitseuuringute keskuse teadur. 500 liikmega Põlva maleva pealik Janel Säkk ütleb, et keskmiselt koolitatakse baasteadmistega kaitseliitlane välja aasta jooksul ja kursused võtavad enda alla umbes kaheksa nädalavahetust. Säkki sõnul võib suurematel malevatel tulla ette, et instruktoreid ei ole kohe võtta, kuid neil seda probleemi ei ole. 1000-liikmelise Lääne maleva pealik Mehis Born ütleb, et nemad otsivad praegu ühte instruktorit lisaks. "Praeguse seisuga instruktoreid jätkub, kuid me otsime mõne üksiku valdkonna jaoks inimest," rääkis Born. Lääne maleva vastutuspiirkond hõlmab nii Läänemaad kui ka Hiiumaad. "Hiiumaa suunal on meil teenistuses üks nooreminstruktor ja praegu otsime talle paarilist, sest olemasolev instruktor on kohati ülekoormatud," tõdes Born, kelle sõnul annab vajadus uue instruktori järele tunnistust maleva kasvust ja arenemisest.
