Pagulaste tugiisik: palju arusaamatusi tekib sellest, kui Lähis-Ida inimene hilineb kuhugi
Mitu aastat vabatahtlikuna pagulaste tugiisikuks olnud Nastja Pertšjonok ütles "Ringvaates", et tema arvates vajab igaüks, kes Eestisse tuleb, natuke abi selleks, et ennast kohapeal hästi tunda – samamoodi nagu vajavad toetust meie inimesed, kes lähevad kuhugi mujale. Vabatahtliku tugiisiku sõnul on just riikliku süsteemi mõistmine see, millega pea kõik pagulased hätta jäävad. "Ma ei oskaks kuidagi neid tegelikult ühte patta panna, aga ma olen aastate jooksul aru saanud sellest, et Eesti kogu see riiklik süsteem, kuhu minna, mida teha, kus registreeruda, milleks üldse registreeruda – see on see, mis on kõigil probleemiks," rääkis Pertšjonok. "Mina arvan, et on hästi palju sellist valesti arusaamist, kus eestlased tõlgendavad olukorda ühtemoodi ja inimesed, kes tulevad näiteks Lähis-Ida kultuuriruumist, nad üldse ei saa aru, milles praegu probleem oli," rääkis tugiisik. Näiteks tuleb Pertšjonoki sõnul päris palju ette seda, et mõni Lähis-Ida inimene saabub hiljem kuskile. "Ja inimesed ütlevad, et see oli totaalne disrespect, et kuidas nüüd nii, ta ei hooli minu ajast ja mina ju praegu olen nõus temaga kokku saama. Lähis-Idast tulija esiteks ei saanud üldse aru, mis ta halvasti tegi, sellepärast et Lähis-Idas bussid ei käi kellaaja järgi. Väga paljud bussid käivad siis, kui buss täis saab ja siis ta hakkab liikuma," selgitas Pertšjonok ja märkis, et kogu kontseptsioon, et kui mingi buss väljub kell 10.00, siis kell 10.15 jääb sellest maha, tuleb selgeks teha. "Need on sellised praktilised asjad, mis on hästi kergelt lahendatavad, aga kus lihtsalt inimesed reageerivad väga keevaliselt, et mis see nüüd oli, kuidas minusse suhtutakse," rääkis Pertšjonok. Raske on tema sõnul ka pagulastel kontakti leidmine kohalikega. MTÜ Pagulasabil on praegu seitse vabatahtlikku pagulaste tugiisikut ning MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskusel on tugiisikuid 30. Pagulasabi loodab tuleva aasta jaanuariks koolitada lisaks 40 tugiisikut. MTÜ Pagulasabi tugiisikute koordinaator Kristiina-Maria Ploom märkis, et tema arvates on tugiisikuid piisavalt, et uute siia saabuvate pagulastega hakkama saada. "Sellepärast et tegelikult need pagulased, need pered ei tule ju siia korraga ja selles mõttes me saame kombineerida," lausus Ploom ja lisas, et tugiisikuid saab alati juurde koolitada.
