KPMG: Eesti äriliidritest enamik ei poolda finantsabi andmist Kreekale
Üheksa Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) riigi – Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Rumeenia, Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina – äriliidritelt küsiti uuringus "Majanduse Pulss 2015" muu hulgas, millist tulevikku näevad nad eurole aastaks 2020, teatas KPMG. Äriliidrite arvates ootavad eurot aastani 2020 heitlikud ajad, kuigi näha on ka stabiilsuse märke. KPMG Baltics OÜ juhatuse esimehe Andris Jegersi sõnul lähevad seisukohad euro tuleviku osas üsna lahku. "Võrreldes möödunud aasta tulemustega on kasvanud nende vastajate arv, kes ennustavad eurole keerulisi aegu. Kuigi euro edasine käekäik kätkeb endas mitmeid karisid, ennustavad vaid mõned üksikud vastajad rahaliidule kadu," lausus Jegers. Euroalaga liitusid viimati Läti (eelmisel aastal) ja Leedu (sel aastal) ning praegu pole selge, kes on järgmised riigid, kes euro kasutusele võtavad.  Jegersi sõnul küsiti äriliidritelt ka, mida nad arvavad finantspakettidest Kreekale. Eestis arvab vastanutest 65 protsenti, et finantsabi pakettide eraldamist Kreekale ei peaks jätkama ning ülejäänud on vastupidisel arvamusel, tõi ta välja. Võimalik, et tulenevalt ühtse rahapoliitika jätkuvatest probleemidest arvab suurem osa piirkonna vastajatest (42 protsenti võrreldes möödunud aasta 31 protsendiga), et 2020. aastaks tuleb euroalal üle saada paljudest probleemidest ja selle ajani liitujaid juurde ei tule, märkis Jegers. Peaaegu sama suur hulk vastajaid usub, et euro positsioon on stabiilne, see veendumus on tugevaim Leedus ja Rumeenias. Vaid 5 protsenti vastajatest (mullu oli neid 15 protsenti) arvab, et eurost saab juhtiv maailmavaluuta ja tulevast aastast alates suureneb euroalaga liitunud riikide arv veelgi. Mõned vastajad arvavad, et 2020. aastaks on euroala sattunud suurtesse raskustesse ja kaotanud mõned liikmed, ning üksikud vastajad ennustavad isegi, et 2020. aastaks on euro vääringuna kadunud. KPMG küsitles tänavu septembris üheksa KIE riigi äriliidreid, kes avaldasid arvamust riikide majanduse, euro, välisinvesteeringute, maksukeskkonna ja ettevõtete palga- ja personaliküsimuste osas. Küsitlusele vastas osalenud riikides 731 tippjuhti ja ettevõtte omanikku.
