Koolitoidu reegleid uuendatakse Põhjamaade eeskujul
Instituudi ekspert Tagli Pitsi rõhutas, et radikaalseid uuendusi soovitustes ei ole, jätkuvalt on toiduvalikul kõige olulisem vastavus vajadusele, tasakaalustatus, mõõdukus ja mitmekesisus. Toitumissoovitused on tõenduspõhised soovitused toitumise planeerimiseks, toiduenergia saamiseks ning makro- ja mikrotoitainete tarbimiseks ööpäevas. Ennekõike on need aluseks menüüde planeerimiseks institutsionaalses toitlustamises: lasteaedades, koolides, haiglates. Võrreldes praeguste soovitustega on suurenenud igapäevase vitamiini D tarbimissoovitus - täiskasvanutel soovitatakse 7,5 mikrogrammi asemel 10, eakatel koguni 20 mikrogrammi vitamiini D. Soovituse aluseks on pikaajalised uuringud, mis seostavad vereseerumi vitamiini D taseme väiksema üldsuremusega ning haigestumusega kroonilistesse haigustesse. Lisaks puu- ja köögiviljadele saavad enam tähelepanu ka täisteratooted, mille eelistamine rafineeritud toodetele aitab tagada ja säilitada normaalset kehakaalu. Rafineeritud teraviljatooteid tuleks soovituste põhjal kasutada pigem mõõdukalt. Uudsena on soovitustes käsitletud toidu tootmise ja tarbimisega seotud keskkonnamõju, et vähendada survet toidu tootmiseks piiratud loodusressurssidele. Olulisem siinkohal on menüü asjakohane planeerimine, et võimalikult palju vähendada äravisatava toidu osakaalu. Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi õppejuht ja töörühma liige Sirje Vaask lisas, et uuendamine on vajalik selleks, et pidada sammu kaasaegsete tõenduspõhiste seisukohtadega. „Alusmaterjalide koondamisel oleme teinud koostööd Põhjamaade kui Eestile klimaatiliselt ja ühiskonnakorralduslikult lähedasima võrdluspiirkonnaga ning arvestanud meie olude ja võimalustega,“ selgitas ta. Soovituste koostamise protsessis lähtutakse rahvusvahelisest heast tavast, seega antakse järgnevalt huvilistele võimalus vastuvõetud otsustele esmast tagasisidet anda. Dokument pannakse kommenteerimiseks üles terviseinfo.ee lehele detsembris. Terviseamet on olukorraga rahul Eelmisel aastal kontrolliti toitlustamise korraldamist 87% tegutsevatest koolidest. Terviseameti kontrollidest selgus, et õpilasi toitlustatakse kindlaksmääratud kellaaegadel ja söögiaegade kestvused vastavad nõuetele. "Märkimisväärselt on 2014. aastal paranenud menüü koostamise nõuete järgimine. Enamus koole on liitunud programmidega, mis võimaldavad mitmekesistada koolitoidu menüüd (piim, puu- ja köögiviljad, leib)," rääkis ameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Olga Gurjanova ERR-i uudisteportaalile. Ära märkida tasub, et üha rohkem koole maakondades ja linnades pakub lastele hommikuputru. Koolid võimaldavad pikapäevarühma lastele täiendava söögikorra, juhul kui vanemad seda soovivad. Põhilised kitsaskohad olid aastal 2014 kalatoitude ning värskete puu- ning juurviljade pakkumise väiksem sagedus võrreldes kehtivate nõuetega. Mittevastavusi esines toiduenergia ja makrotoitainete sisalduse osas. Gurjanova lisas, et kooli puhvetite kaubavalik on muutunud aasta-aastalt tervislikumaks, väheneb värviliste pulgakommide ja närimiskummide ning liigset suhkrut sisaldavate joogide osakaal. Toitlustajad teevad koostööd Baltic Restaurants Estonia AS toitlustab 46 üldhariduskoolis üle Eesti. Ettevõttest kinnitati ERR-i uudisteportaalile, et tervise arengu instituudiga tehakse tihedat koostööd. Käesoleva nädala menüü on neis enam kui neljakümnes koolis järgmine: 
