Trahviühiku suurus tõuseb neljalt eurolt kaheksale eurole
Samas oli esialgne ettepanek tõsta väärteokaristuste trahviühiku suurus 10 euro peale, kuid valitsus otsustas, et see jääb kuritegude päevamäärast väiksemaks. Trahviühiku tõstmisel on loodud ka mitmeid erisusi ehk näiteks alaealisele mõistetava rahatrahvi maksimaalseks suuruseks hakkab olema pool sanktsiooni ülemmäärast. Näiteks kui seadus näeb ette karistusena trahvi kuni 100 trahviühikut, siis alaealisele saab mõista maksimaalselt kuni 50 trahviühikut. Samuti alandatakse rahatrahvi minimaalmäära, mis on praegu kolm trahviühikut ehk 12 eurot, edaspidi on võimalik mõista ka ühe trahviühiku suurust trahvi ehk kaheksa eurot. Siinjuures on oluline, et trahvi suuruse mõistmisel on menetlejal alati kaalutlusruum sõltuvalt rikkumise raskusest ja inimese taustast. Liiklusseaduses tõstetakse kiiruseületamise eest ette nähtud hoiatustrahvi ehk liikluskaamera trahvi suurust – seni arvutati kiiruseületamise eest hoiatustrahvi nii, et piirkiirust ületatud kilomeetrite arv korrutati kolmega, eelnõu kohaselt korrutatakse see viiega, mistõttu tõusevad ka määratavad trahvid. Samas ei lähe hoiatustrahv karistusregistrisse. Ühistranspordiseaduses alandatakse piletita sõidu eest ette nähtud karistusmäära ehk see jääb ka tulevikus tänasega samale tasemele. Kui täna saab piletita sõidu eest mõista maksimaalselt 10 trahviühikut ehk 40 eurot, siis eelnõu kohaselt on see viis trahviühikut ehk 40 eurot. Eelnõuga pikeneb trahvi tasumise tähtaeg, et see oleks võimalik tasuda vähemalt palgaperioodi jooksul. Samuti tuleb inimesi enam teavitada võimalusest tasuda trahv ositi. Kuigi see võimalus on juba praeguses seaduses olemas, siis sellest ei olda kuigi teadlikud. Tänavu 1. jaanuarist tõusis kuritegude eest määratavate rahaliste karistuste päevamäär 3,2 euro pealt 10 euro pealele. Eelnõu on plaanitud jõustuma tuleva aasta 1. märtsil.
