Must statistika: vigastussurmad viivad tööealisi mehi
Vigastussurmad ehk eeskätt enesetapud, narko- ja alkosurmad ning surnukskukkumised on surmapõhjusena kolmandal kohal, järgnedes infarktidele ja kasvajatele.    Enesetapja: noor mees Eestis sureb kaks korda rohkem inimesi välispõhjuste tagajärjel kui Euroopa Liidus keskmiselt. Mehi oli neist koguni 77%. Võrreldes aasta varasemaga vähenesid narkosurmad, ent suurenesid alkoholisurmad. Kõige suurema hüppe ülespoole tegid aga enesetapud. Möödunud aastal lahkus oma käe läbi Eestis 236 inimest, neist 80% olid meessoost, enamik vanuses 25-29. Jahmatav on aga, et enesetapu sooritas ka kaks alla 14-aastast last.  Kõige madalam keskmine vanus oli narkosurma surnutel – 33. Juhusliku kukkumise ohvrid olid keskmiselt 64-aastased. Möödunud aastal suri vigastuste tagajärjel 18 kuni 14-aastast last. Ka sellega on Eesti Euroopas esirinnas. Komistan ja kukun Kõige rohkem vajasid inimesed ravi kukkumiste tõttu. Kui 2013. aastal vajati kukkumise tagajärjel arstiabi 72 000 korral, siis möödunud aastal juba 96 000 korral. Iseäranis on suurenenud põletuste tõttu arstiabi vajanud väikelaste arv. Rahvastiku arengukavas on seatud eesmärgiks, et aastaks 2020 ei sure vigastuste tõttu rohkem kui 61 inimest 100 000 elaniku kohta. Möödunud aastal oli see näitaja 71,2. EL-i keskmine on 34,5 ehk kaks korda väiksem. Kui uppumis- ja tulesurmade põhjused on päästeametile hästi teada, siis enesetappude, külmumiste ja kukkumiste põhjused on ebaselgemad, mistõttu on neid ka keeruline ennetada. Sedasi on riigil oma eesmärke – ebaloomulike surmade vähendamist, mis viib igal aastal sadu tööealisi inimesi – ka raske saavutada. Ennetustöö käib Ametkondliku koostöö tulemusel püütakse saavutada vigastussurmade vähendamist. Näiteks Tervise Arengu Instituut (TAI) tegeleb kukkumissurmade asjaolude väljaselgitamisega, sotsiaalministeerium teeb perearstidele juhendit, mis aitaks paremini koduseid riske hinnata, kui tehakse esmavisiiti vastsündinu juurde. Samuti valmistatakse ette toidumise ja liikumise rohelist raamatut, mille rakendamine peaks tähendama elanikkonna üldise aktiivsuse tõusu - see võiks ära hoida eakate kukkumisi. Ka telemeditsiini kättesaadavus võimaldaks eakaid õigeaegselt aidata. Tehnilise järelevalve amet (TJA) kontrollib ühiskondlike hoonete ohutust, m.h on alustatud järelevalvemenetlust 9 spaa suhtes. Laste uppumissurmade taga oli enamasti vanemliku järelevalve puudumine õnnetuse toimumise hetkel. Selle tagamiseks jätkatakse igasuviste ohutuskampaaniatega. Samuti paigaldab päästeamet mitteametlikesse ujumiskohtadesse päästmisvahendeid. Vajalikuks peetakse ka ujumisõpetuse riikliku standardi kehtestamist ja ujumisõppe rahastuse suurendamist. Väikelaste põletuste ennetamiseks koostab haigekassa täiendavaid infomaterjale ja nõustab tervishoiutöötajaid, kes siis omakorda peaksid vanemateni jõudma. Enamik mürgistussurmasid tuleneb narkootikumidest ja alkoholist, mistõttu tegeldakse eeskätt ennetustööga, aga ka narkosõltuvuse raviga. Alkohol on ka oluline tegur vigastuste tekkimisel. Selleks plaanitakse piirata alkoholireklaami ja alkoholi kättesaadavust. Samuti nõustatakse vanemaid kemikaalide ohtlikkuse teemal koduses olmes, et need lastele kättesaamatuks muuta. Enesetappude ennetamiseks pöörab sotsiaalministeerium tähelepanu eeskätt laste vaimsele tervisele, et ravi muutuks kättesaadavamaks. Vajalikuks peetakse ka meditsiinipersonali ja õpetajate võimekuse tõstmist depressiooni ja suitsidaalsuse äratundmisel.
