Riik teeb plaane tuletornide renoveerimiseks
Ühest küljest on tuletornid ohutuks meresõiduks vajalikud navigatsioonimärgid, mille toimimine on veeteede ameti ülesanne. Teisalt on Eesti tuletornid ka arhitektuurimälestised ja kohalikud turismimagnetid. Sellest vaatevinklist soovitakse kaasata partnerina kultuuriministeeriumi, et vaadata üle, kuidas tagada tuletornide ülalpidamine ja renoveerimine kultuurimälestiste ja turismiobjektidena, teatas veeteede amet. Kuna tuletornid vajavad praegusest oluliselt suuremaid investeeringuid, et tagada navigatsiooniohutus ning säilitada neid ka mälestistena, otsitaksegi koos lahendusi, kuidas leida nende renoveerimiseks rohkem raha. Mitmed tuletornid, sealhulgas Pakri, Kõpu, Tahkuna, Kihnu tuletorn on praegu kasutuses kohaliku turismiobjektina, teenides osaliselt säilimiseks vajaminevat raha või lastes kohalikul kogukonnal teenida selle kasutamisest. Püsimärkide renoveerimiseks oli 2013. aastal veeteede ametil kasutada 232 000, 2014. aastal 415 000 ja 2015. aastal veidi üle 356 000 euro. Veeteede ameti poolt läbi viidud analüüsi kohaselt peaks igal aastal kapitaalselt remontima kolm ja renoveerima kaks tuletorni, milleks praegusest eelarverahast ei piisa. Praegu on veeteede ameti hallata on 724 navigatsioonimärki, millest 132 on püsimärgid (sh 41 tuletorni). Suur navigatsioonimärkide arv on tingitud liigendatud rannajoonest, saarte rohkusest, tihedast sadamatevõrgust ning lähedal paiknevast rahvusvahelisest laevateest. Remondituna oleks võimalik külastajatele avada ligi 15 tuletorni (sealhulgas juba külastamiseks avatud tuletornid) Eesti eri piirkondades.
