Liiklusreididel tabatud veoettevõtted hoiavad teadlikult ohutuse pealt kokku
Tänavuste liiklusreidide käigus on kontrollitud 1452 sõidukit, rikkumisi tuvastati 675. Maanteeameti ühistranspordi osakonna juhtiveksperdi Mika Männiku sõnul näitab tänavune riigiametite liiklusreidide statistika, et bussijuhid suhtuvad töö- ja puhkerežiimi tõsisemalt, kuid sellegipoolest tabati iga kaheksas juht rikkumiselt. "Liialdamata võib öelda, et väsinud juht käitub liikluses samamoodi kui joobes juht. Teaduslikud uuringud näitavad, et 24 tundi magatust võrdub ühepromillise joobega," selgitas Männik. Maanteeameti, politsei- ja piirivalveameti ning tööinspektsiooni ühisreidide peamine eesmärk on hoida ära liiklusohtlikke olukordi. "Veoki katkised piduriklotsid, korralikult kinnitamata koorem või kurnatud juht – need kõik kujutavad liikluses märkimisväärset ohtu," rõhutas maanteeameti juhtivekspert Männik. Äriplaan põhineb koonerdamisel Reidide teine eesmärk on võidelda ebaausa konkurentsiga. Männiku hinnangul põhineb märkimisväärse osa veose- ja sõitjateveoga tegelevate ettevõtete äriplaan sõidukipargi ja juhtide pealt koonerdamisel. Teenuse hinnastamisel arvestatakse veokite ülekaalu ning juhtide tööaja rikkumistega. Sageli lükatakse ka sõiduki remonttööd maksimaalselt edasi, kuni masin piltlikult öeldes tee peal koost laguneb. Seetõttu jäävad hinnakonkurentsis seaduskuulekalt käituvad ettevõtted sageli kaotajaks. "Ühisreididega anname selge signaali, et rikkujad võetakse vahele ning ebaausatel võtetel, mis toovad ohvriks kõigi liiklejate turvalisuse, pole transporditurul kohta," oli Männik resoluutne. Reeglina tuvastatakse liiklusreidide käigus rikkumisi, mis on ennetatavad. "Tehnilised probleemid annavad endast märku. Kogenud veoki- ja bussijuht saab sellest alati aru, kui roolivõimendi või pidurid korralikult ei tööta. Piisab ka ühest pilgust rehvidele, et saada aru, kas nendega on ohutu sõita või mitte," kommenteeris Männik ning lisas, et sellistes küsimustes ei ole mitmetimõistmist, need on olnud inimeste teadlikud valikud. Peaasi, et vahele ei jää Paljude jaoks pole probleem mitte sõidukõlbmatu veoki või bussiga teele asuda, vaid kuidas mitte vahele jääda. "Ettevõtjate seas levib kahjuks veel kartmatuse tunne, teen, mis tahan, vahele ma niikuinii ei jää. See aga tähendab, et meie teedel sõidavad ringi sisuliselt sütikpommid, mille puhul pole mitte küsimus, kas ta plahvatab, vaid millal ta plahvatab," nentis maanteeameti juhtivekspert. Kõige raskemaks peab Männik rikkumisi, mis puudutavad sõitjateveoga tegelevaid sõidukeid ja nende juhte, sest siis seatakse teadlikult ohtu juba mitmekümne inimese, sageli veel laste elu ja tervis. "Mul ei lähe meelest üks juhtum, kus koolibussi juht tuli omal initsiatiivil reidi kontrollpunkti, võttis välja märkmiku tehniliste rikete nimekirjaga ning lahkus pärast kõiki kättpidi tänades. Kuuldavasti oli ta bussi tehnilisest seisukorrast ülemustele korduvalt teada andnud, kuid tulutult. Senikaua oli ta proovinud iga hinna eest bussi teel hoida ja lapsed turvaliselt sihtkohta viia. Koos meie ettekirjutustega tema tööandjale langes mehel suur kivi südamelt. Lapsevanemad, tundke huvi, milliste masinatega teie võsukesi sõidutatakse," ärgitas Männik. Maanteeameti, politsei- ja piirivalveameti, tööinspektsiooni ning maksu- ja tolliameti ühisreididega alustati 2012. aastal, et tõhustada järelevalvet transpordiettevõtete ning nende sõidukite üle, mis teostavad nii veose- kui ka sõitjatevedu maanteedel. Politseile valmistavad kõige rohkem muret ebapiisav puhkeaeg ja kinnitamata koormad Kuna politsei- ja piirivalveametil on sõiduki peatamise õigus, siis nemad kontrollisid sõiduki dokumente, koorma ülekaalu, juhi puhkeaega, koormakinnitusi. Just kaks viimast, ehk juhtide ebapiisav puhkeaeg ja koormate mitte kinnitamine valmistavad kõige rohkem muret. Koorma ebapiisav kinnitamine ei ole probleem ainult Eestis, vahendas "Aktuaalne kaamera". "On ka teadmatusest tulenevaid eksimusi, on ka lihtsalt laiskusest. Selle asemel, et minna ja kinnitada veel paar koormarihma sinna koormale peale, öeldakse kuldne lause, et kuulge, ma olen 30 aaastat rooli keeranud, midagi pole juhtunud," ütles Põhja prefektuuri liikluspolitsei. Töö- ja puhkeaja probleemid toob välja ka tööinspektsioon. 2015. aastal kontrollitud 12-st ettevõttest oli rikkumisi kümnes. Üks menetlus on veel pooleli. Põhilised rikkumised on seotud ebapiisava puhkeajaga ning sõidu-, töö- ja puhkeaja andmete säilitamisega. "See näitab seda, et ettevõtted ei tegele oma juhtide töö ja puhkeaja korraldusega. Näitab ka seda, et ei hoolita oma töötajatest," selgitas tööinspektsiooni transpordi järelevalve talituse juhataja Jüri Milov.
