Südamearst uutest ravireeglitest: patsiendi jaoks ravi tulemus muutub
Uuel aastal ei tohiks südamearstid kasutada veresoonte laiendamiseks enam ravimiga kaetud stente, mis on kasutusel juba 2002. aastast alates, vaid peaksid minema tagasi metallstentide juurde, kirjutab tänane Postimees. "Kui me hakkame neid laiemalt näidustustel kasutama, siis patsientidel on risk saada oma haigustunnused ja sümptomid ja tüsistused tagasi lähema kuu kuni kuue kuu jooksul ja nad tulevad kõik tagasi uuele protseduurile," rääkis Tartu ülikooli kliinikumi kardioloogiakliinikumi juhataja Jaan Eha "Aktuaalsele kaamerale". See koormab tervishoiusüsteemi ja läheb lõpuks kallimaks kui senine tegevus. Haigekassa sõnul on tekitatud aga lihtsalt võimalus kasutada kahte tüüpi stente ja seega korrigeeritud hinnakirja. Varem oli arstil valida vastavalt patsiendile stendi paigaldamine hinnaga kuni 2000 eurot, nüüd on kaks hinnaklassi - kallim kuni 1100 eurot ja metallstendiga kuni 410 eurot. "Me jõudsime selleni, et seda kümne aasta tagust hinda saime korrigeerida selliselt, et meie ravikindlustusvahendite kasutamine oleks igas mõttes tõenduspõhisem ja kulutõhusam," ütles haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross. Reeglid, mille järgi tuleb valida hinnaklass, sunnib aga doktor Eha sõnul kasutama just enam metallstente. Rahulolematu kardioloogide selts on kirjutanud pöördumise, milles ütlevad, et tekkinud olukord suurendab patsientidel tekkivate tüsistuste ning surma riski. "Seda ma küll ütlen täieliku vastutustundega, et see ei halvenda kaasaegse ravi pakkumise võimalust," kommenteeris Ross. Jaan Eha sõnul on see aga vale. "See, et haigekassa ütleb, et patsiendi jaoks ei muutu midagi, on sulaselge vale. See ei ole nii. Patsiendi jaoks muutub kogu ravi rakendamise reeglistik, see tähendab ka ravi tulemus," selgitas Eha. Kardioloogid ei suuda mõista, kuidas on jõudnud ametnikud nii ebapädeva otsuseni, seejuures erialaspetsialiste peaaegu kaasamata. Sotisaalministeerium näeb sarnaselt haigekassale, et uus hinnakiri tekitab valikuvõimaluse ning tekkinud olukorda aitaks lahendada parem suhtlemine. "Siin oleks vaja ehk paremat selgitustööd erialaseltsiga, et suhelda ja selgitada, millest need hinnad on täpselt tulnud ja mis on olnud nende arvutuste all," rääkis sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste. "Praegu pannakse meid kindlasse kasti. Mu kolleegid küsivad, et kuidas me 1. jaanuaril tegutsema hakkame. Ega mina ka oska vastata, kuidas me tegutsema hakkame," ütles aga Jaan Eha.
