President Ilves intervjuus ERR-ile: pagulashirm on suuresti ülespuhutud ja ekspluateeritud
Intervjueerija Lauri Hussari küsimusele sellest, mis presidendile lõppeval aastal kõige enam muret on valmistanud, vastas Ilves, et – ”nagu paljudele teistelegi” – põgenike probleem.  ”Kindlasti mitte selles võtmes, nagu me oleme siin näinud tõrvikute paraadide näol, vaid pigem, et kuidas üldse Euroopa sellega toime tuleb. On väga selge, et üksik riik ei tule sellega toime. Meil on vaja ühiseid jõude, meil on vaja tugevdada kogu Euroopa piiri, et me teaksime, kes tuleb Euroopasse.” Kui Euroopana toime ei tuldaks ja riigid hakkaksid taanduma oma rahvuspiiridesse, siis esiteks käib see Eestile üle jõu, teiseks jätaks see Eesti kaitsetuks, kui põgenike tulv peaks lõuna asemel põhjast Euroopasse suunduma. ”Praegu on nii, et põhiprobleem asub enamasti lõunas, aga see võib igal ajal nihkuda meie suunas. Ma usun, et meil on hädasti vaja Euroopa Liitu siis, kui see probleem peaks meil tekkima,” märkis Ilves. Hirm on ülespuhutud Hirm pagulaste ees on tänases Eestis Ilvese hinnangul suuresti ülespuhutud ja ekspluateeritud. ”Hirm on asi, mis kutsub esile igasuguseid reaktsioone, vahel äärmuslikke. Seda hirmu tunnet on minu meelest väga osavalt ära kasutatud.” President tuletas meelde, et Saksamaal oli aastatel 1945-1947 kaksteist miljonit sakslasest sisepõgenikku ja kaksteist miljonit mittesaksalasest põgenikku – ja ometi tuldi Teise maailmasõja järgselt toime. ”Me ei ole praegu silmitsi kriisiga,” rõhutas Ilves. Lauri Hussar tõdes selle peale, et me oleme olukorras, kus rahvaesindaja teatab, et Eestit kaitsev mustanahaline sõdur võiks käia kogu aeg mundris, et ta oleks kogu aeg äratuntav, nii et keegi ei astuks talle tänaval ligi ega hakkaks temaga tüli norima. ”See on üks kõige kohutavamaid ja koledamaid avaldusi, mida ma olen sellel aastal näinud,” vastas Ilves. ”[Selles ütlemises on] tuletatud sõnum, et me oleme siin nii rassistlikud – ja ma ei arva, et Eesti on nii rassistlik –, et kogu rahvas vihkab mustanahalisi, aga on nõus neid taluma mundris. See on see, kuidas seda on võimalik tõlgendada ka nende poolt, kes otsustavad, kas siia saata vägesid või ei,” nentis Ilves. Küsimusele, kas suhtumist on võimalik muuta, vastas Ilves: ”Ma arvan, et see on suuresti ülespuhutud, aga see on juba oma kahju teinud.” Euroopa ühtsus pole veel varisenud Kommenteerides olukorda Süürias, märkis Ilves, et ei Euroopa Liit ega USA ole valmis saatma Süüriasse maavägesid – neid aga oleks vaja sõja lõpetamiseks. Teine võimalus on läbirääkimised, mille käigus Venemaa aga tahaks n-ö tahvli puhtaks pühkida nii Krimmi kui ka Ida-Ukraina teemal – st et lääneriigid aktsepteeriks Venemaa seniseid samme Ukrainas. ”Ja sellega ei ole mingilgi juhul lääneriigid nõus,” tõdes president. Lauri Hussari küsimusele, kas ühel hetkel võidakse läänelik väärtuspoliitika kaalukausile panna ja leida, et turvalisus on olulisem, vastas Ilves, et selline oht on alati olemas. ”Sest kui asi läheb tõsiseks, on iga riigi ja valitsuse ülesanne garanteerida oma elanikkonna turvalisus. Sestap ongi meil, Eestil ja teistel väiksematel nii tugev rõhuasetus rahvusvahelistele lepingutele, millele me võime apelleerida. Kui see lepinguline süsteem variseb kokku – kaasa arvatud NATO, Euroopa Liit ja OECD – siis väiksed riigid on väga suures hädas.” Venemaa valitsevat režiimi pooldav ning NATO, Euroopa Liidu ja USA vastane veebikampaania, mida on näha ka Eestis, on presidendi hinnangul vähemalt mõnes riigis kindlasti selgelt orkestreeritud. ”Kui me näeme, et [Prantsusmaa paremrahvusliku Rahvusrinde juht] Marine Le Pen saab 9 miljonit eurot oma valimiskampaania jaoks Venemaalt, siis on see enam kui orkestreerimine. Ma ei tea, kas ta sai kolmandiku sulas, aga igal juhul selline raha kanti talle üle.” Kõigest hoolimata on Euroopa Liidu ühtsus Ilvese arvates endiselt säilinud. ”Siiani on. Praegu ei ole veel tunda, et Süüria küsimus oleks hakanud seda ühtsust mõjutama. Üks või teine võib midagi öelda, aga iga terroriakt paneb inimesed mõtlema. Kui su enda turvalisus ja julgeolek on ohus, siis kaugemad, printsipiaalsemad küsimused, mis puudutavad ühte teist riiki, võivad tähtsust kaotada. Siiamaani pole see juhtunud.” Valitsuselt ootab rohkem otsustavust 2006. aastaga võrreldes on Eestis palju muutunud – toona kästi loomeinimestel oma liistude juurde jääda ja mitte ühiskondlikku ellu sekkuda, välispoliitiline olukord oli hoopis teistsugune, kodanikuühiskond oli paljude jaoks mõistmatu teema, leidis president intervjuu siseriiklikus osas. ”Mäletan, et kui ma oma esimese kõnega riigikogu ees esinesin ja rääkisin kodanikuühiskonna vajalikkusest, siis paljud kratsisid pead – et mis see niisugune on. Läks kuus aastat mööda, tuli Harta 12, kus öeldi, et president ei arvesta kodanikuühiskonnaga. See oli väga hea, sest see tähendas, et kodanikuühiskond oli vahepeal nii palju edasi arenenud.” Ilves möönis, et vaadates riigis toimuvat tekib pideval päevapoliitikasse sekkuda tahtmise tunne, aga ”tuleb endale meelde tuletada, millised on [presidendi] põhiseaduslikud ülesanded”. Ühena harvadest kordadest, mil president tundis, et tal on vaja sekkuda, oli 2009. aasta, mil nn krokodillide komisjon otsis riigieelarvelist lahendust finantskriisile. ”Nad ei suutnud jõuda mingile kokkuleppele. Aeg tiksus, iga minutiga kasvasid käärid riigi sissetulekute ja väljamineku vahel. See oli koht, kus ma kutsusin tolla aja koalitsioonipartnerid [kokku, ja ütlesin], et me istume siin, kuni me leiame lahenduse. See oli hetk, mil oli vaja olla parteidest üle.” Eesti praeguselt valitsuselt ootab Ilves enda sõnul rohkem otsustavust. ”Andrus Ansipi kohati väga ebapopulaarset otsustavust, mida me nägime kriisi ajal, hinnatakse praegu ümber ja peetakse palju olulisemaks, kui omal ajal. [Toonane] suhtumine oli kohati väga ebaõiglane, sest inimene vedas meid läbi väga raske aja,” märkis president. Etteheited Ossinovskile Ilves tegi mitu etteheidet sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehele Jevgeni Ossinovskile. Ilves nentis, et ajal, mil Euroopa seisab silmitsi ühe oma suurima kriisiga, avati Eestis koalitsioonilepe mitte kriisiga tegelemiseks, vaid endale paremate tingimuste väljakauplemiseks. Ka heitis Ilves ette, et presidendiga ei kooskõlastatud välis- ja kaitseministrite väljavahetamisi ning et tõsiste teemadega tegelemise asemel aetakse pill lõhki Juhan Partsi personaalküsimusega. "Mina lihtsalt tunnetan, et see, mis toimub praegu meie ümber, on palju tõsisem küsimus. Selline toimimine, nagu me oleks üksik saar, keda see ei puuduta. Me harva näeme seletusi põgenikekriisi kohta, küll aga, kui halb üks või teine inimene on. Ma usun, et Juhan Partsi personaalküsimus ei ole kõige olulisem küsimus, mille ees Eesti riik praegu seisab," ütles riigipea. President on õnnelik Küsimusele, kes on ”naine teie kõrval” [presidendi kihlatu Ieva Kupce], vastas Toomas Hendrik Ilves lühidalt: ”See on naine, keda ma armastan.” Täismahus intervjuud on võimalik vaadata artikliga liidetud videost.  
