Meedia-aasta 2015: krimi, seks ja Savisaar
Kui teatud määral lihtsustada, ajendasid Eesti meediatarbijat sel aastal klikkima kolm teemat: krimi, seks ja Savisaar. Seda saab järeldada Delfi, TV3, "Reporteri", ERR.ee ja Õhtulehe portaalide enimklikitud lugude nimekirja vaadates (novembri lõpu või detsembri esimese nädala seisuga). Tõsi – võiks ju oletada, et siinses väikses meediaruumis jõuab üks teema võrdselt kõigi portaalide nn klikitabelite tippu, kuid tegelikkuses on ühtviisi paeluvaid teemasid leida küllaltki raske. Sestap võib vaid üldistada, et Randy-nimelise autojuhi õnnetu kesksuvine sõit Tartu lähedal Rannus; müstiliselt justkui õhku haihtunud Võru noormees Markkus ning üksikud kaudunud inimesed ja võikad kuriteod ehk rubriik krimi kroonib enimloetud artiklite edetabelit. See on paratamatu nähtus, ajakirjandusliku turumajanduse nõiaring, mis ei katke enne, kui lugeja oma harjumusi ei muuda, on "Pealtnägija" toimetaja ja saatejuht Mihkel Kärmas kindel. Tema jaoks ei ole üllatav, et teemad, mida ta ajakirjanikuna töövõiduks peaks, ei saa pea kunagi sama suurt tähelepanu kui lihtsast inimlikust huvist lähtuvad liiklusõnnetused või inimeste salapärane kadumine. "See aasta oli üldse hästi emotsionaalne. Ma ei tea, mida see jutustab ühiskonna ja inimkonna kohta, aga sellest tekkis ootamatult palju pahandust," rääkis Kärmas.  Lisaks suurematelt väljaannetelt enimloetud lugude edetabelite küsimusele salvestasid tudengid ka tegevajakirjanike kommentaare mööduva meedia-aasta teemadel. Aasta paistis silma mitmete suurte teemade poolest: põgenikekriis, alternatiivsete meditsiinivõtete (kloordioksiid) ja kanalite esiletõus ning korruptsiooniskandaalid. Nende asemel jõudsid mõnedes portaalides endiselt esikohale teemad a la "kuidas mitte rahuldada meest" või "need uskumatud nipid viivad naise kindlasti seitsmendasse taevasse". Samaväärt huvitas näiteks TV3 vaatajaid, mis ikkagi kumas endise presidendiproua kleidi alt läbi. Õhtulehe lugejad soovisid teada saada, mis sai õpetajast, kes otsustas ühte heita oma õpilasega. Omaette "seksikas" teema oli ka septembri lõpus lummanud superkuu. Põgenikekriisi ja sellega seonduvalt immigratsiooniteemade kajastusest jõudis paraku tabeli etteotsa alusetuid spekulatsioone edastanud telelugu väidetavast vägistamisest Vao külas. Samas sai palju tähelepanu ka sisserändajatega seoses kerkinud võõraviha teemal kirjutatud Triin Toomesaare arvamusartikkel "Ma ei ole rassist, aga...". Savisaare tegemistest huvitas enim tema tervis Eraldi lahtikirjutamist vajaks 2015. aastal Edgar Savisaare ümber toimunu. Ilmselt enim eetriaega saanud poliitik rabas aasta alguses uue rekordilise häältesaagiga riigikogu valimistel, seejärel aga ehmatas avalikkust tema raske haigus, misjärel üllatas südikus taastumisel ja jahmatas kapo korruptsioonikahtlustus. Palju emotsioone, rohkelt sõnavõtte. Paljud on nimetanud aastat Savisaare aastaks. Kusjuures peale Erki Noole pettumuse, et Juhan Partsi ebaõnnestumise tõttu sõitis rappa kogu IRL-i valimiseelne pingutus, ei jõudnudki portaalide esiviisikusse konkreetsete poliitikutega seonduvad teemasid. Lõppakord jäi Savisaare osas aga kuu eest toimunud Keskerakonna kongressile, kus Savisaar võttis – vaatamata ootamatult tasavägisele vastasseisule Kadri Simsoniga – taaskordse võidu. Siingi saab täheldada, et kuigi ajakirjandus nautis olukorda, kus suurima erakonna võimuladvikus oli reaalne võimalus muutusteks (ja see viinuks omakorda uute võimalusteni kogu riigi poliitmaastikul), ei vaimustanud Simson-Savisaare-vastu tüüpi lood auditooriumi. Järellainetustena arutleti veel kuu hiljemgi, millise valemi järgi peaks ikkagi lahkama poliitiku mõtteavalduste ja tema erakonna populaarsuse seoseid. Kohati tundubki segamini minevat, kus kattub Savisaarega seonduv Keskerakonnaga ja mil tuleks ajakirjandusel üks teisest lahti siduda. Nii või teisiti – lugejaid huvitas kogu nn Savisaare aastast enim see, kuidas on lood tema tervisega. Ei ole absoluutset tõde Loomulikult ei saa portaalide auditooriumi huvi vaid portaalide enimklikutud lugude edetabeli pealt hinnata. Siinkohal tuleb näiteks arvestada, et kurioosumi rubriiki kuuluvad lood saavad eriti suure tähelepanu tihti läbi sotsiaalmeedia viidete. Samuti jäid tabeleid vaadates välja suured ülevaatelood näiteks Pariisi terrorirünnakutest, detsembri alguses möllanud tormist ja Keskerakonna kongressist. Need olid lood, mis kroonisid edetabeli tippu, kuid taoliste lugude puhul tuleb arvestada, et samasse artiklisse koondatakse mitmete päevade info, mistap koguneb loole klikke küll palju, kuid selle sisu pidevalt muutub. Nii tuleb siinkohal mainida ka Tartumaal juhtunud traagilist batuudiõnnetust, mis juulis paljusid lugejaid köitis. Aasta kokkuvõttes ja portaalide üleselt teema esikolmikusse siiski ei jõua. *Pressipeegel on sel sügisel alustanud Tartu Ülikooli ajakirjandusmagistrantide meediakriitika saade, milles analüüsitakse Eesti ajakirjandusmaastikul toimuvat.
