Jõgede-järvede madal veetase ohustab sealseid ökosüsteeme
Veetaseme kõikumine on tsüklilise iseloomuga ja praegu on Eesti veevaeses ajajärgus. Madalaid tasemeid näitasid mullu teist aastat järjest pea kõik Eesti veekogud ning üheks põhjuseks sademetevaesus talvel ja kevadel, vahendas "Aktuaalne kaamera". Järgnes hästi kuiv suvi, eriti teine pool, oktoober oli hästi kuiv, tegelikult isegi viimase 50.aasta kõige kuivem, ja seetõttu oli siseveekogudes veetase madal juba suve lõpus," selgitas keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna juhataja Tiia Pedusaar. Sama kinnitavad ka Eesti põhjaveeseire andmed - vett on vähe ja mõnel pool on kaevud kuival. Eriliselt madal on veetase Kirde-Eestis. Madal veetase mõjutab vee kvaliteeti."Enamasti saadakse Eestis joogivett põhjaveest, aga Tallinnas ja Narvas ka pinnaveest ja kui põhjavee tase alaneb, siis omaette mõju avaldub ka pinnavee kvaliteedile. Näiteks suveperioodil on see tüüpiline olnud, et heitvee osakaal pinnavee kvaliteedi kujunemisel on madalvee perioodil suurem," kommenteeris TTÜ keskkonnatehnika instituudi professor Arvo Iital. Seda muret, et Eestis jõed-järved ära kuivaks, ei ole. Olemas on veel veepuhvrid metsade ja soode näol ning madala veetasemega perioodile järgneb alati veerikas ajajärk. Näiteks eelmine kõrge veetasemega periood oli aastatel 2009-2013. "Näiteks Peipsi järve pealt saab öelda, et on lühemad tsüklid ja pikaaegsemad. Praegu on meie suuremate järvede, Peipsi ja Võrtsjärve veetase pikaajalisest keskmisest madalam," kinnitas Pedusaar. Kui vesi on madal ja veekogu külmub kinni, on sealsed elusorganismid suures hapnikuvaesuses. Mitmeid kalamehi ummuksisse jäämine muidugi rõõmustab. Samas tähendab madal veetase hüdroenegia tootjatele väiksemat tulu.
