Ministeerium: sel aastal inimeste ostujõud ilmselt kasvab
Kirsipuu ütles ETV saates "Terevisioon", et kui valdkonniti võib palgatõus olla erinev ja võib olla ka inimesi, kelle palk sel aastal ei tõuse, siis kindlasti tõuseb miinimumpalk. Vastavalt tööandjate ja töövõtjate kokkuleppele peaks järgmisel kahel aastal miinimumpalk tõusma suurusjärgus 20 protsenti ja käesoleval aastal 10 protsenti ehk 390 eurolt 430 euroni. Kirsipuu tõdes, et kuna osades kohalikes omavalitsustes on lasteaiatasud seotud miinimumpalgaga, siis neis kohtades lasteaiatasu teatud protsendi ulatuses tõuseb. Samuti tõuseb Kirsipuu sõnul sel aastal õpetajate palk ning tänavu jõustub arstide ja õdede palgakokkulepe, mille kohaselt tõuseb nende palk üle 10 protsendi. "Nii et keskmisena palgatõus Eestis peaks kindlasti ületama hinnatusu nagu ka eelmisel aastal, aga inimeseti on see kindlasti erinev," ütles ta. Tänavu tõuseb ka tulumaksuvaba tulu 154 eurolt 170 euorle, mis toob Kirsipuu sõnul inimeste rahakotti juurde 3 eurot kuus.  "Tõepoolest, valitsuse eesmärk on olnud nihutada maksukoormust rohkem töötamiselt tarbimisele ja maksumuudatused tegelikult jõustuvad ridamisi ka järgmistel aastatel. Neid tehakse järk-järgult, vastavalt sellele, kuidas riigi võimalused erinevatel aastatel on," selgitas Kirsipuu ja lisas, et maksuvaba tulu tõuseb nii töötajatel kui ka pensionäridel. "Pensionitõusust rääkides, siis see on planeeritud 5,7 protsenti, mis on ka kiirem kui keskmise palga kasvuprognoosid," ütles ekspert. Ta lisas, et lastetoetused tõusevad järk-järgult ning sel aastal tõuseb esimese ja teise lapse toetus 5 euro võrra. Kirsipuu tõi välja ka selle, et tänavu tuleb üüritulult vähem maksu maksta. "Füüsilised isikud võivad 20 protsenti üüritulustu kanda n-ö kuludesse ehk maksu alla läheb ainult 80 protsenti üüritulust," märkis ta. Samuti tõuseb eraettevõtete puhul maksuvaba päevaraha, mis on pikki aastaid olnud 32 euro juures, kuid sel aastal tõuseb 50 euroni esimese 15 välislähetuses viibitud päeva puhul. "Lisaks, mis toetusi puudutab, siis vähemkindlustatud inimesi mõjutab toimetulekutoetuse piiri tõus 90 eurolt 130 euroni. Samuti tõuseb töötutoetus 136 euroni ehk 10 protsendi võrra. Loomulikult jõustub ka paljuräägitud madalapalgaliste tulumaksutagastus, mis rahakotti jätab küll raha 2017. aastal, aga jõustus juba sel aastal ja mis mõjutab kõiki kuni 650 eurot palka saavaid inimesi ja mille maksimumsumma on päris suur - 500 eurose palga juures umbes 700 eurot, mis lisandub ehk 1,8 keskmist netokuupalka saab see inimene 2017. aastal tagasi," selgitas Kirsipuu. Samas tõusevad sel aastal aktsiisid, mis viivad inimeste rahakotist raha rohkem ära. 1. jaanuarist tõusis juba 20 protsendi võrra maagaasi aktsiis, mis hinnas tähendab, et maagaasi hind tõuseb umbes 1 protsenti. "Veebruarist tõuseb kütuseaktsiis ja alkoholiaktsiis. Bensiini puhul räägime umbes 5-protsendilisest hinnatõusust ja diisli puhul 6-7-protsendilisest hinnatõusust ehk vastavalt bensiini puhul umbes 5-sendisest hinnatõusust ja diisli puhul 6-7-sendisest hinnatõusust liitri kohta," rääkis Kirsipuu. 1. juunist tõuseb 8 protsenti tubakaaktsiis, mis tähendab, et keskmine suitsupakk hakkab maksma umbes 3.20 kuni 3.30 eurot. "Hinnatõusud ei pruugi tulla täpselt sellest hetkest kui tõuseb aktsiisimäär, sest näiteks alkoholi- ja tubakatoodete puhul on levinud see, et tootjad varuvad varusid vana aktisiismääraga, mistõttu mõnda aega müüakse veel n-ö vana aktsiisimääraga kaupasid," lisas Kirsipuu.
