Pärnus korrati üle tormide ja üleujutuste käigus õpitut
Elu on näidanud, et õnnetused ununevad peagi ja õppetunnid, mida sellised juhtumid meile annavad, lähevad samuti meelest, vahendas "Aktuaalne kaamera". 2005. aasta jaanuaritorm oma 275-sentimeetrise veetõusuga pole õnneks kordunud, aga loodus viibutab hoiatavalt näppu igal sügisel. Nii peab Lääne päästekeskus vajalikuks kord aastas toimuval nn tormikonverentsil kõike veetõusu ja rajuga seonduvat üle korrata. Lääne päästekeskuse juhi Ivar Kaldasauna sõnul võeti tänasel konverentsil tormi ja üleujutuste teema algosadeks lahti iga seda puudatava osapoole poolt. "Seda tegid nii prognoosijad, reageerijad, omavalitsuste kui ka ettevõtjate esindajad," lisas Kaldasaun. Päästekeskuse juht kinnitas, et nüüd jagatakse seda teavet kõigi partnerite vahel, kuna soovitakse, et kõik oleksid samas inforuumis. "Läbi selle saaks veelgi tõsta valmisoleku kvaliteeti," märkis Kaldasaun. Pärnus on tormid mitmeid muudatusi kaasa toonud, mis kahjusid leevendada või ära hoida aitavad. Näiteks ei tohi Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse sõnul üleujutusaladele jäävates detailplaneeringutes põrandapind olla alla kolme meetri Kroonlinna nulli. "Samamoodi elektrikapid, elektripistikud valgustuslampides, postides on viidud kõrgemale, et need üleujutustes ikka töötaksid, et inimesed ei jääks vees pimedusse," lisas Pärnu linnapea. Samuti on Pärnus nüüd lahkvoolne kanalisatsioon, kus sademevee- ja reoveetorustik jooksevad eraldi torustike osades.
