Austria tööturuamet: Iraani ja Süüria põgenikud on üllatavalt hea haridusega
Möödunud aasta augusti ja detsembri vahel jõudis AMS kontrollida umbes 900 äsja saabunud põgeniku haridustaset ja tööoskusi, vahendas The Local. Uuringu tulemusi esitlesid teisipäeval toimunud pressikonverentsil AMS-i juht Johannes Kopf ja sotsiaalminister Rudolf Hundstorfer. Seniste andmete põhjal saab väita, et suurel osal Süüriast või Iraanist pärit põgenikest on kõrgharidus või vähemalt keskharidus. Samas Afganistanist pärit inimesed on aga keskmisest vähem haritud. Üldiselt on naistel parem haridus kui meestel, kuid see on riigiti erinev. Kopf tunnistas, et Süüria ja Iraani põgenike kõrge haridustase oli talle meeldivaks üllatuseks. Näiteks 90 protsenti uuringus osalenud iraanlastest oli pärast keskkooli lõpetamist oma haridusteed jätkanud. Süüria kodanike puhul oli selliseid inimesi 70 protsenti. Iraani ja Iraagi kodanikest omas kõrgharidust 40 protsenti. Afganistani puhul oli aga olukord hoopis teistsugune - vaid kolmandik põgenikest oli omandanud kohustusliku haridustaseme ning üks kolmandik polnud sisuliselt kunagi koolis käinud. "Aastakümneid kestnud sõda on jätnud Afganistanile selged jäljed. Ka inimeste tööoskused on riigi majandusliku arengutaseme tõttu puudulikud ning seetõttu pole siin Austrias neile tööd pakkuda," nentis Kopf. Ta rõhutas, et varjupaigataotleja kõrge haridustase parandab inimese võimalust Austrias tööd leida. "Kuid meil ei tasu arvata, et integratsioon saab olema lihtne," lisas ta ja juhtis tähelepanu sellele, et põgenikud ei oska piisavalt saksa keelt ning neil pole töö leidmiseks vajalikke piisavaid sidemeid. Samuti on põgenikel selja taga traumaatilised kogemused ning nad vajavad psühholoogilist tuge. Minister Hundstorfer rääkis, et eelmisel aastal otsis ametlikult tööd 17 300 varjupaigataotlejat ning käesoleval aastal tõuseb see arv tõenäoliselt 30 000 juurde. Ministri sõnul on äärmiselt oluline, et inimesed hakkaksid ka ise heaolusüsteemi panustama ega hakkaks töötama mitteametlikult ja nn ümbrikupalga eest. 2015. aastal esitati Austrias 90 000 varjupaigataotlust, 2014. aastal oli taotlusi 28 000. Kõige rohkem taotlusi tegid Afganistani kodanikud (25 202), neile järgnesid Süüria kodanikud (25 064) ja seejärel Iraagi kodanikud (13 258 taotlust).
