Kersti Eesmaa: reisimine muutub tulevikus pigem ohtlikumaks
Tema andmetel tehakse aastas umbes neli miljonit reisi ja hädajuhtumite arv jääb umbes 1500 kanti. „See tähendab, et kui me võtame keskmise, siis on neli juhtumit päevas.“ „Kõige lihtsamad kaasused lahendatakse paari tunniga ja kõige pikemad on tavaliselt seotud sellega, et inimene on kinni peetud. See sama India-kaasus, sellised võivad kesta aastaid.“ „Kuskil 60% juhtumitest on sellised, kus Eesti kodanikul või Eestis elaval inimesel on kadunud reisidokument – pass, ID-kaart,“ rääkis Eesmaa. „Kadumise põhjuseid on erinevaid, aga kõige klassikalisem on see, et tänaval varastati käekott ära.“ Eesmaa ütles, et sellise juhtumi korral tuleb pöörduda kas Eesti saatkonna poole ja lisaks saab pöörduda aukonsulite poole. „Meil on kokku üle 190 aukonsuli 84 riigis, kes kõik väljastavad samuti tagasipöördumistunnistusi.“ Peale selle on Eesmaa sõnul inimestel õigus pöörduda ka ükskõik millise Euroopa liidu saatkonna poole. „Eesmaa rääkis, et häda korral võib pöörduda ka välisministeeriumi poole, kus on ööpäevaringne valve, mis töötab ka riiklikel pühadel. „Sinna võib helistada, number on 53019999, võib helistada ka välisministeeriumi üldnumbril, kõik need numbrid suunduvad sinna ja sealt aidatakse edasi.“ Teine kõige sagedasem põhjus on Eesmaa andmetel kinnipidamised. „Kinnipidamisi on aastas ligi 200, mis jõuavad meieni.“ „Need võivad olla väga pisikesed teod: mingi tänavakaklus, mingi tänavavargus. Sellisel juhul on tegemist sellega, et Eesti kodanik on selles n-ö kahtlustatav või süüdi.“ Eesmaa tõdeb, et eestlased on hakanud end reisideks paremini kindlustama. „Kui varem jõudis meieni juhtumeid, et „ma olen haiglas, mul ei ole raha, mul ei ole kindlustust“, siis selliseid juhtumeid on vähemaks jäänud.“ Eesmaa tõstis esile, et kindlustuse puhul tasub alati üle vaadata, et kindlustus oleks piisav. „Pressis on näiteks läbi käinud juhtum, kus ravisumma ulatus 60 000 euroni, kuigi kindlustus oli tehtud 30 000 eurole.“ Ta rõhutab, et praeguses halvenenud julgeolekuolukorras tasuks mõelda ka sellele, et kui inimene jätab reisi ära põhjusel, et sihtriigis võib olla ohtlik, või jätab reisi ära reisikorraldaja, siis on mõistlik otsida ka kindlustust, mille tõrkekindlustus ka seda kataks. Kokkuvõtvalt tõdes Eesmaa, et reisimine muutub ilmselt pigem ohtlikumaks. „Mitte miski ei anna meile praegu alust öelda, et see oht väheneks. Pigem see oht suureneb.“
