"Pealtnägija" | Lähenemiskeeld peab? – hirmul naine on silmitsi mehe vabanemisega vanglast
Politsei saab päevas keskeltläbi 30 avaldust lähisuhtevägivalla kohta. Probleem on suur ja ka "Pealtnägija" on teinud sellest mitu lugu. Aga kui saatemeeskond kuulis nende hinnangul eriti õiglustunnet riivavast loost, otsustati minna kaugemale. Teleekraanil rääkis oma keerulise loo 33-aastane Liina, kes on hirmul, sest täpselt kaheksa päeva pärast vabaneb vanglast nüüdseks tema ekselukaaslane, 38-aastane Janek. Pärnu lillepoes floristina töötav Liina tutvus Janekuga 2015. aasta alguses. Esialgu tõi mees talle sära silma: Janek oli sportlik ja vaikse loomuga mees, kes pildil meenutab pigem toredat pereisa. Seejuures ei maininud mees esimesel kohtumisel Liinale, et selsamal päeval oli ta vabanenud vanglast, kus istus üle kümne aasta tapmise eest. Kokku on Janek vangis veetnud üle 13 aasta – varguse ja viimaks tapmise eest. 2002. aastal peksis ta mobiiltelefoni pärast puhkenud tüli käigus surnuks ühe mehe, jättis ohvri lumme lamama ja läks veristega kätega tagasi peole. Liinale rääkis Janek, et tegelikult ei tapnud ta kedagi, vaid päästis oma sõpra ja võttis süü enda peale. Seda, mis tutvusele järgnes, võib pidada lähisuhtevägivalla tüüpkaasuseks. "Pealtnägija" toetub Liina jutule, mida tõendavad kohtuasja materjalid. Janek ise end vägivallas süüdi ei tunnistanud. Naise koju kolinud ja suure osa suhte ajast naise kulul elanud Janek osutus armukadedaks ja äkiliseks. Tekkisid süüdistused truudusetuses, sõim ja tapmisähvardused – eriti kui mees oli napsine. Seejärel juba füüsiline vägivald. Et aga mees anus kaineks saades andestust ja lubas otsida perenõustajalt abi, siis Liina leebus. Viimaks, 16. juulil, ründas mees Liinat juba tööl, lillepoes, haaras kõrist, kägistas ja sõimas litsiks. Väidetav põhjus – Liina rääkis ühe võõra mehega juttu. Naine otsustas taas kord, et suhtel on lõpp ja lepiti kokku, et toimub asjade üleandmine. Õuduste öö Vägivalla puänt saabus siiski alles 25. ja 26. juuli vahelisel ööl: Pärnu kesklinnas leidis sisuliselt aset inimrööv. Reaalsed valvekaamera kaadrid on sellele tunnistajaks. Sündmus leidis aset nii, et hetkeks sõbranna seltskonnast lahkunud Liina oli Nikolai tänava baaris, kui teda ilmselgelt jälitanud purjus Janek kutsus ta õue. Videol on näha, kuidas mees temaga sisendusjõuliselt räägib ja resoluutselt endaga kaasa viib. Kui "Pealtnägija" Liinaga sündmuskohti uuesti külastab, räägib naine, et oli nii ähmi täis, et ei osanud isegi appi karjuda. Janek tiris ta eemal seisvasse kaubikusse, kus ootas tema sõber – 13 korda kriminaalkorras karistatud mees – ning teatas tollele: "Sõidame sinna vana raudtee silla juurde, uputan selle litsi sinna ära." Liina meenutab, et ta ei julgenud iitsatadagi. "Ma otsisin kogu aeg momenti, et kuidas ma saaksin sealt bussist välja ja minema joosta, ükskõik kuhu. Aga kuhu mina kahe täiskasvanud mehe käest niisama pääsen? Ta lõi mind kaks korda, mõlemad korrad näkku. Mul olid sinikad, mul oli suu kõik seest lõhki, mul jooksis verd suust. Mul tekkisid meeletud peavalud, ma oksendasin." Pühapäeva varahommikul alanud nn õuduste bussisõit kestis kokku kaheksa tundi, kui Janek koos kambajõmmiga tiirutas ringi Sauga kandi kõrvalistel teedel, tiris Liinat kraavipervele ja ähvardas sinnasamasse ära veristada. Asi lõppes vaid tänu sellele, et kolme lapse ema võttis appi kogu oma veenmisoskuse ja valetas läbi pisarate, et armastab Janekit elu lõpuni. Mees leebus ja sõideti koju, kus pantvangidraama kestis kergemas vormis edasi teisipäevani, kui Liina pidi tööle minema. Just lillepoe ülemus oli see, kes teatas asjast politseisse. Oluline on rõhutada, et tegelikult oli see juba neljas kord kuu aja jooksul, kui sõbrannad või Liina ise andsid politseile märku eksvangi vägivaldsest käitumisest. Ka teadsid politseinikud, et Liina ei julgenud ise avaldust Janeki vastu esitada. Ja kuigi politsei ei vaja enam seaduse järgi uurimise algatamiseks ohvrilt kirjalikku ega suulist avaldust, hakkas politsei vähemalt pealtnäha loosse süvenema paraku alles pärast pantvangidraamat. Mees pääseb šokivangistusega Ja nüüd oli politsei tubli, sest Janek võeti kinni veel enne Liina ülekuulamise lõppu. Ehkki kriminaal aitas sellele ise tublisti kaasa, sest tuli politseimaja ees seisnud Liina auto juurde varitsema. Liina ülekuulamine kestis üheksa tundi ja kohe selle käigus pakkus prokurör kokkuleppemenetlust. Niigi kurvas loos on see oluline juriidiline nüanss, mis hiljem ohvrile veel tuska tõi. Liina nõustus kokkuleppega, sest tema sõnul kinnitati, et nii ei pea jõhkardiga kohtus silmitsi seisma ja Janek saab arvestatava karistuse. Mehele, kes on enamuse täiskasvanu elust vangis veetnud, kohaldati lõpuks hoopiski šokivangistust – kaks aastat, millest ära tuleb kanda ainult kuus kuud. Ülejäänut ei pöörata täitmisele, kui ta kolmeaastase katseaja jooksul uut kuritegu ei soorita. Liina luges sellisest otsusest kohalikust ajalehest. Ringkonnaprokurör Gardi Anderson selgitas, et tema peab oma töös lähtuma sellest, millised on konkreetsed tõendid ja millised on konkreetsed teod ja nende tegude raskusaste. Prokuröri meelest ei ole Janeki karistus liiga leebe. Tema loogika on tavainimese mõneti üllatav: kui Janek saaks mitu aastat, istuks kõik ära ja vabaneks vanglast, ei saaks teda prokuröri sõnul kontrollida ega piirata. Nüüd, kui ta saab aga varsti tingimisi vabaks, ei tohi Janek tarbida alkoholi ega narkootikume, teda võib iga hetk külastada kriminaalhooldaja ja tal on lähenemiskeeld Liinale ja ta laste suhtes. Niipea, kui ta midagi rikub, visatakse mees veel pooleteiseks aastaks türmi. Ka politsei on lähenemiskeelu pidamise suhtes pessimistlik "Pealtnägija" kohtub Liinaga detsembris, naine on hirmul ja abitu. Liina näitab salaja filmitud mobiilivideot septembrist, kui ta juurde tuli endine vang, kes oli ilmselgelt Janeki poolt saadetud ja kes andis läbi lillede mõista, et naisega võib midagi juhtuda. "Praegu ei ähvarda sind keegi, ole rahulik. Praegu on lihtsalt mõtlemise aeg!" kõlas sõnum. Siis jäi Janeku vabanemiseni veel kaks kuud. Saate meeskond otsustas Liinat jõudumööda aidata. Pärnu naistevarjupaiga juht Margo Orupõld soovitas naisel oma lugu teleekraanil rääkida, seda oma nime ja näoga, et saata signaal, et naine on tugev ja tal pole midagi varjata. Orupõllu teine soovitus oli, et naine vaataks endale turvalisema elukoha ning võimaluse korral ei elaks üksinda koos lastega, vaid ümbritseks end veel mõne täiskasvanud inimesega. "Pealtnägija" pühendas probleemi ka Pärnu politsei. Ehkki vabanedes on Janekil peal lähenemiskeeld, pole ka politseil sellesse liiga suurt usku. "Need lähenemiskeelud on päris pikaks ajaks peale pandud, kolm aastat. Ja kui tema kinnisidee on näiteks armastus Liina vastu, siis sellisel juhul on see ikka väga tõenäoline, et ta keeldu rikub," rääkis Pärnu politsei ennetustalituse juht Üllar Kütt. Ka elektroonilist jalavõru pole kohe vabanemise järel Janekile võimalik panna. Jaanuari algul toimub Pärnu politseimajas koosolek, kus eri ametkonnad arutavad, kuidas tagada Liina turvalisus olemasolevate võimalustega. Kokku toimub ligi kahe kuu jooksul kuus nõustamist ja koosolekut, kus ideid ja ettepanekuid on seinast seina. Arutatakse variante alates pipragaasi ostmisest ja naabrivalvest kuni välismaale kolimise või täieliku identiteedi ning välimuse muutuseni. Üllar Kütt lausus, et oleks halb, kui Liina hakkaks ennast varjama avalikus ruumis: "Tema on ikkagi ohver. Miks peaks tema ennast peitma, et läheb ainult tööle ja koju ja kõik ülejäänud aja istub lukustatud ukse taga." Välismaale minna Liina ei saa, sest tuleks jätta maha lapsed. Otsustatakse, et ka Eesti sees pole ümber kolimisel suurt mõtet, sest spetsialistide sõnul on lastega naise puhul tema leidmine vaid aja küsimus eriti, kui lapsed käivad koolis. Liina võib küll ise vahetada nime, aga täielikku identiteedi vahetust riigi kulul koduvägivalla juhtumite puhul pole võimalik teha – see on reserveeritud ainult olulistele tunnistajatele, keda on politseil vaja. Mis siis lõpuks sai? Lõplik otsus oli see, et Liina jääb oma koju, aga talle pannakse uus turvauks. Tööle ja tagasi hakkab teda saatma turvamees, kelle eest ta maksab ise. Tema naabreid on hoiatatud, politsei on valvel, ehkki nende valmisolekust ei jäta parimat muljet, sest värsket fotot Janekist küsivad nad "Pealtnägija" käest. Liinal on kiirliin naiste varjupaiga nõustajaga ja võimalus vajadusel momentaanselt sinna kaduda. Küsimusele, milliseks kujunevad naise viimased päevad, enne kui Janek vanglast välja saab, vastas naine, et soovib võimalikult paljusid sellest teavitada. "Kooli, töökohta viin kindlasti pildid, et täielik info neile anda ja et inimesed oskaksid jälgida. Ise pean ka muidugi väga valvas olema," lausus Liina.
